Kasutaja:Gvalgenberg/elektropihustusionisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Elektropihustusionisastiooni allikas töötab [[atmosfäär]]i rõhul. Analüüsitav [[lahus]] voolab (kiirusega 1–10 µl/min) läbi peenikese metallkapillaari, mille otsale on rakendatud kõrge [[pinge]] (tüüpiliselt 2–5 kV).<ref name="QAoMS">Irma Lavagnini, Franco Magno, Roberta Seraglia, Pietro Traldi. ''Quantitative Applications of Mass Spectrometry.2006</ref> Sageli lisatakse analüüsitavale lahusele lenduvaid [[hape|happeid]], [[alus]]eid või puhvreid, mis aitavad [[analüüt|analüüdi]] molekuli ioniseerida ([[protoneerimine|protoneerida]] või [[deprotoneerimine|deprotoneerida]]). [[Analüüt]] esineb lahuses seega teatud määrani [[ioon]]ina, kas positiivsena ehk [[katioon]]ina või negatiivsena ehk [[anioon]]ina. Vastavalt metallkapillaarile rakendatud [[elektriväli|elektrivälja]] suunale, koonduvad kapillaari otsas olevasse vedelikutilka kas positiivsed või negatiivsed ioonid. Laengute [[elektrostaatiline vastasmõju|elektrostaatiline tõukumine]] tilga pinnal tingib vedelikutilga kuju muutuse – moodustub nn [[Taylori koonus]].<ref>K.Downard. ''Mass spectrometry.A Foundation Course.2004</ref> Kui laengute elektrostaatiline tõukejõud on nii suur, et see ületab vedelikukoonust kooshoidva [[pindpinevus]]e, siis eralduvad vedelikukoonuse tipust omakorda väiksemad elektriliselt laetud tilgad, mis sisaldavad [[solvent]]i ja laengukandjaid. Seda protsessi nimetatakse [[kulon]]iliseks plahvatuseks, mida põhjustab laenguga molekulide omavahelised kulonilised tõukejõud. Selleks, et saada lahti üleliigsest [[solvent|solvendist]], juhitakse massispektromeetria (MS) poolt vastu kuumutatud [[inertgaas]]i, milleks kasutatakse enamasti [[lämmastik]]u (N₂). Selle tulemusena solvent aurustub tilga pinnalt, ning tilga [[ruumala]] väheneb, samal ajal suureneb aga laengutihedus tilgas, mis viib teatud kriitilise [[tihedus]]e juures uue kulonilise plahvatuseni. Sellise plahvatustekaskaadi tulemuseks on lõpuks solvendivabad ioonid, mis suunatakse elektrivälja abil massianalüsaatori poole, mis sorteerib ja eraldab [[ioon]]e nende massi ja laengu suhte järgi (m/z). <ref>http://www.mcponline.org/content/10/7/M111.009407.full#ref-4/ Kasutatud 05.10.2014</ref>

Elektropihustusionisatsiooni korral eristatakse kahte režiimi: positiivne, kus positiivsed ioonid kogunevad vedeliku pinnal ning negatiivsedkus ioonid on tõmmatud vedeliku sisse,; ja negatiivsenegatiivsed, milles toimub korralvastupidine vastupidiprotsess. <ref name="QAoMS"/>.

Ioonid, mida mevõime massispektromeetrias näemenäha võivad ollaon kvaasimolekulaarioonid, mis tekivad [[prooton]]i liitumise [M + H]⁺ või loovutamise teel [M − H]⁻. Sel juhul on neutraalse molekuli mass on ühe võrra väiksem või suurem algsest molekulmassist. Väga iseloomulik on ka lisandioonide ([[adukt]]ioonide) tekkimine, näiteks [M + Na]⁺. Mitmelaengulised ioonid esinevad kujul [M + nH]ⁿ⁺. Suurte molekulide korral võib esineda mitu laetud olekut.<ref name="MassSpec" />.