Täiustatud rööpvärat EPP, tuntud ka kui „Fast Mode Parallel Port“, töötati välja firmade [[Intel]]i, [[Xircom]]i ja [[Zenith Data Systems]]i poolt ja esmakordseltseda esitleti sedaesmakordselt aastal 1991. EPP on eelkõige mõeldud võrguadapterite ning ketta- ja lindiseadmete ühendamiseks arvutiga,kunasest suudab kiiresti muuta ülekande suunda. ReeglinaTollal kasutati rööpväratit välisseadmete ühendamiseks laialdaselt sest kiired jadasiinid nagu nt. USB polnud veel levinud. Harilikult on EPP funktsionaalsus ehitatud [[Super I/O kiip]]i või emaplaadi [[lõunasild|lõunasilla kiipikiip]]i. EPP tõõtab kiirusega kuni 2 MB/s.<ref name="Scott" />
Lainedatud võimalustega rööpvärat ECP on aastal 1992 firmade [[Microsoft]]i ja [[Hewlett-Packard]]i koostöös valminud standard. Oma funktsionaalsuse poolest on see üsna sarnane EPP-ga, kuid täiendavalt on kasutusel [[FIFO-puhver|FIFO-puhvrid]] ja [[otsemälupöördus]] (DMA), mis aitab vähendada [[protsessor]]i koormust andmeülekandel. Erinevalt EPP-st ei saa ECP puhul ilma täiendava omavahelise kooskõlastamiseta andmete ülekandmise suunda muuta. Seetõttu sobib ECP pigem printerite ja skännerite ühendamiseks arvutiga. ECP võimaldab andmevahetust kuni 2,5 MB/s, mis on ligilähedane [[ISA siin]]i kiirusega.<ref name="aw"> http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=72&Itemid=34 </ref>
