Erinevus lehekülje "Põhikude" redaktsioonide vahel

Lisatud 1224 baiti ,  6 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 78.84.146.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.
P (Tühistati kasutaja 78.84.146.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.)
'''Põhikoed<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sesttilgakesed.sest Viljadeska onteised rohkestikoed [[kromoplast]]evõivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.</ref>''' Varuainetemoodustavad säilitamisevaldava ülesandegaosa rakkudetaime kestadmassist. võivadPõhikude viljadeskoosneb ollaõhukeseseinalistest tugevastielusatest paksenenudrakkudest, nagumille näiteksvahel [[aspar]]il,on [[kohvipuu]]l,suured rakuvaheruumid. [[diospüür]]ilNeis võirakkudes [[datlipalm]]il<ref>httptoimuvad mitmed olulised protsessid://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
*[[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
 
'''Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet:'''
*'''assimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' ehk '''mesofüll'''<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm</ref> asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 
*'''säilituspõhikude''' leidub [[juur]]es, [[risoom]]is, [[vars|varre]] keskosas ja [[seeme|seemnetes]], [[vili|viljades]], [[sibul|sibulates]], [[mugul|mugulates]] jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: [[tärklis]]- ja [[valk|valguterad]], lahustunud suhkrud, harvem [[õli]]tilgakesed. Viljades on rohkesti [[kromoplast]]e. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks [[aspar]]il, [[kohvipuu]]l, [[diospüür]]il või [[datlipalm]]il<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 
* '''veesäilituspõhikude''' [[sukulent]]idel ehk [[turdtaim]]edel, näiteks sugukondades [[piimalillelised]], [[kaktuselised]] ning perekondades [[agaav]], [[kukehari]], [[soolarohi]]. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete [[vakuool]]idega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.