Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib ökoloogia mõistest; matemaatilise statistika mõistest vaata artiklit [[Üldkogum]].}}
'''Populatsioon''' ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate
[[Sotsioloogia|Sotsioloogias]] tähendab populatsioon mingi tunnuse alusel liigitatud inimeste gruppi, kes elavad kindlas kohas.<ref>[http://www.cliffsnotes.com/sciences/sociology/population-and-urbanization/population-and-demographic-variables], http://www.cliffsnotes.com/sciences/sociology/population-and-urbanization/population-and-demographic-variables.</ref> [[Demograafia]] ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib inimpopulatsioonide suurust, koosseisu ning liikumist (migratsiooni).<ref>[http://www.oxforddictionaries.com/definition/english/population?q=population], http://www.oxforddictionaries.com/definition/english/population?q=population.</ref>
[[File:Ekosistem.jpg|thumb|Ökosüsteemi tasemed: Isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär]]
▲Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate [[organism|isendite]] vahel (inbreeding), kui sellest eemal [[Isolatsioon (bioloogia)|geograafiliselt isoleeritud alas]] elavate isendite vahel (crossbreeding).<ref>{{cite book | last = Hartl | first = Daniel | authorlink = | title = Principles of Population Genetics | publisher = [[Sinauer Associates]] | series = | year = 2007 | doi =
==Populatsioonigeneetika==▼
== Definitsioon erinevates käsitlustes ==
Terminit "populatsioon" lihtsustatakse tihti mitteametlikus kontekstis. Sellisel juhul tähendab see lihtsalt ühte liiki kuuluvaid organisme. Kuid tegelikult on tegemist spetsiifilisema organismide grupiga. [[Populatsioonigeneetika|Populatsioonigeneetikas]] ei viidata populatsioonile kui tervele liigile. Populatsioon on grupp organisme samast liigist, kes elavad piisavalt piiratud geograafilisel alal nii, et potentsiaalselt saavad kõik populatsiooni liikmed vabalt ristuda iga vastassoost liikmega sellest populatsioonist.
[[Demökoloogia|Populatsiooniökoloogilisest]] aspektist on väga täpset definitsiooni keeruline formuleerida, sest liigiti on geograafiline paiknemine väga erinev. Populatsiooni liikmete paiknemine pole kunagi [[Homogeenne süsteem|homogeenne]]: alati esineb suuremal või vähemal määral liitumist ning väiksemate gruppide tekkimist. Sel viisil [[Alampopulatsioon|alampopulatsioonide ]] tekkimine on enamasti põhjustatud [[Keskkonnategurid|keskkonnateguritest]]: paremini sobivamad elupaigad vahelduvad ebasobivamatega. Näiteks saartel elav maismaa loomastik on sel viisil fragmenteerunud saarestikel ning veel tavalisem on selline nähtus näiteks aasadel, kus esineb niiskemaid ja kuivemaid laike ning metsades, kus on päikeselisemad ning varjulisemad osad. Alampopulatsioon võib tekkida ka sotsiaalse käitumise erinevustest. Selline nähtus esineb näiteks huntide seas, kui isendid moodustavad karju. Isegi inimpopulatsioon on grupeerunud alampopulatsioonideks: külad või linnad on üldiselt moodustatud soodsatele aladele, mis on eemal mägedest või kõrbest, kus on ekstreemsemad elutingimused. Sellised geogaarfilised piirid mängivad olulist rolli, sest enamik liikidest, kaasaarvatud inimesed, valivad suurema tõenäosusega endale kaaslase oma elupaiga lähedalt.<ref name="Luts" />
== Populatsiooniökoloogia ==
Tänapäeva ökoloogias on ühtedeks põhiküsimusteks erinevad populatsioone puudutavad probleemid, nagu näiteks optimaalne liikide arv piirkonnas, millised tegurid mõjutavad selle arvu langust ning kuidas erinevad liigid omavahel suhtlevad. Selliseid küsimusi kokku võttes on loodud termin populatsiooniökoloogia. Populatsiooniökoloogia on osa suuremast teadusharust, [[Populatsioonibioloogia|populatsioonibioloogiast]], mis hõlmab nii evolutsioonilisi kui ka ökoloogilisi tegureid, mis mõjutavad populatsiooni.
'''Ajalugu'''
[[File:PSM V74 D416 Thomas Robert Malthus.png|thumb|Thomas Robert Malthus. Esimene teadlane, kes uuris populatsioone.]]
Esimene inimene, kes uuris lähemalt populatsioone ning selles toimuvaid protsesse, oli [[Thomas Robert Malthus]]. Oma teoses „Essay on the Principle of Population“ (1798) kirjutas T. Malthus, et kui sündide ja surmade arv on konstantne, eeldades et sünde on rohkem kui surmasid, siis populatsioon kasvab geomeetriliselt seniajani, kuni väline tegur hakkab seda piirama. Tänapäevani kasutatakse Malthuse parameetrit indeksina, et kirjeldada populatsiooni. T. Malthuse ideed mõjutasid paljusid esimese generatsiooni biolooge, kes hakkasid mõtlema populatsioonides toimuvate protsesside peale. Ühes selliseks oli [[Charles Darwin]], kes mõistis, et geomeetriline populatsiooni kasv toob kaasa tohutu suremuse ning sellest tulenevalt annab suure eelise igale päritavale tunnusele, mis aitab isendil ellujäämise eest võidelda.<ref>Levin. A. 2009. The Princeton guide to ecology. Princeton University Press. Lk 109</ref>
▲== Populatsioonigeneetika ==
''Peamine artikkel: [[Populatsioonigeneetika]]''
Populatsioonigeneetika järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse liiki.<ref name="Luts" /> Populatsioonigeneetika eesmärk on välja selgitada geneetilised erinevused nii liigisiseselt kui ka erinevate liikide vahel. Kõige laiemas mõistes on populatsioonigeneetika teadus, mis uurib organismide loomulikult tekkivaid geneetilisi erinevusi. Geneetilisi erinevusi, mis on tavalised samast liigist organismidel, nimetatakse [[Geneetiline polümorfism|geneetiliseks polümorfismiks]]. Seevastu aga geneetilised erinevused, mis akumuleeruvad erinevatel liikidel, moodustavad [[Divergents|divergentsi]]. Sellest tulenevalt võib öelda, et populatsioonigeneetika on teadusharu, mis uurib polümorfismi ja divergentsi.<ref>Hartl. D. L. 2000. A Primer of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 1-2</ref>
===Ajalugu===
Suurem osa tänapäeva populatsioonigeneetika uuringutest on seotud [[DNA]] ja [[Valgud|proteiinide]] analüüsidega. Kuid populatsioonigeneetika teoreetiline ja [[Empiirilisus|empiiriline]] areng algas juba 1890ndate alguses. Charles Darwin ja [[Gregor Mendel|Gregor Mendel]] olid teadlased, kes avastasid populatsioonigeneetika alusteadmised, kuigi kumbki neist ei taibanud seda antud hetkel. Darwin tähtsustas evolutsioonilistes protsessides [[Pärilikkus|pärilikkust]] ja variatsioone ning Mendel avastas [[Mendeli seadused|pärilikkuse mehhanismi]]. Kahjuks polnud Darwin kursis Mendeli tööga ning seetõttu oli tema arusaam pärilikkusest väga erinev sellest mehhanismist, mida tänapäeval teatakse ja tunnustatakse.
Kahekümnenda sajandi alguses oli levinud kaks vastandlikku arvamust evolutsiooniprotsesside kohta, mida toetasid kaks erinevat koolkonda: [[Saltatsionism|saltatsionistid ]] ja [[Gradualism|gradualistid]]. Kui 1900. aastal Mendeli tööd uuesti avastati, võtsid mõlemad pooled väga erinevad hoiakud. Saltatsionistid toetasid Mendeli päritavuse ideid, sest nad arvasid, et see toetab nende kujutluspilti katkendlikust evolutsioonist. Seetõttu hakati neid nimetama mendelistideks. Gradualistid vaidlesid, et Mendeli eksperimendid pidevalt varieeruvate tunnustega viitavad pigem järk-järgulisele päritavusele ning neid hakati nimetama biomeetrikuteks. Vaidlused mendelistide ja biomeetrikute vahel kestsid üle kümne aasta, kuna konfliktid tekkisid tihti personaalsete arvamuste ebakõlast ning isikute omavahelistest ebasobivusest, mitte alati teaduslikel teemadel.
1918. aastal avaldas [[Ronald Fisher|Ronald Aylmer Fisher]] artikli, milles kirjutas, et biomeetrikute mõõdetud pidev varieeruvus võib olla põhjustatud mitme geeni koosmõjust. 1930. aastal avaldas ta oma töödest kogumiku „The Genetical Theory of Natural Selection“. See teos tekitas tormilist huvi ning ajas marru paljusid geneetikuid järgnevad 70 aastat.
Aastatel 1924–1932 avaldas Briti geneetik John Burdon Sanderson Haldane mitmeid teaduslikke artikleid üldnimetuse all „A Mathematical Theory of Natural and Artificial Selection“. Nendes artiklites ta töötas välja teooria, mis seletas, kuidas looduslik valik on seotud [[Geenitriiv|geenitriivi]], inbriidingu, [[Mutatsioon|mutatsioonide]], epistaasi ja muude protsessidega.
Sewall Green Wright oli USA geneetik, kelle varasemad tööd olid seotud merisigade karvavärvi uurimisega. 1931. aastal avaldas ta pika teadusliku artikli „Evolution in Mendelian Populations“, kus ta seletas lahti oma arvamuse evolutsioonilise geneetika kohta. Wrighti vaatenurk erines oluliselt Fisheri ja Haldane'i omast. Kaks Wrighti olulisimat panust geneetikasse on inbriidingu koefitsendi ning [[Populatsiooni efektiivne suurus|efektiivse populatsiooni suuruse idee]]. Peaaegu kogu tänapäeva populatsioonigeneetika põhineb nendel mõistetel.<ref>Halliburton. R. 2004. Introduction to population genetics. Pearson Education. Lk 6-13</ref>
=== Hardy- Weinbergi seadus ===
Hardy- Weinbergi seadus on väga oluline alusteadmine populatsioonigeneetikas, mistõttu nimetatakse seda ka populatsioonigeneetika põhiseaduseks. See seaduspära on nimetatud kahe teadlase järgi: [[G. H. Hardy|Godfrey Hardy]] (1908) ja [[Wilhelm Weinberg|Wilhelm Weinberg]] (1908). <ref>Hartl. D. L. 2000. A Primer of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 28</ref>
Suures isoleeritud panmiktilises populatsioonis, milles ei toimi mutagenees ega valik, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüübisagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu. Kui lihtsaima mudelina vaadelda üht autosoomset dialleelset lookust, mille alleelide A ja a sagedused geenifondis on vastavalt p ja q, siis väljendab seost alleelisageduste ja genotüübisageduste vahel võrrand:
[[File:Hardy-Weinberg.svg|thumb|Hardy-Weinbergi seadus graafiliselt]]
[p(A) + q(a)]2= p2(AA) + 2pq(Aa) + q2(aa) = 1
Populatsioon, kus kehtib see Hardy-Weinbergi võrrand, on geneetilise tasakaalu seisundis ja püsib selles, kuni mingi geneetilise dünaamika tegur (evolutsioonitegur) ei põhjusta muutusi. <ref>[http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html], klassikalise geneetika leksikon</ref>
== Viited ==▼
{{Viited}}
==Vaata ka==
26. rida ⟶ 59. rida:
*[[Sinised koridorid]]
▲==Viited==
[[Kategooria:Bioloogia]]
| |||