Redaktsioon: 13. oktoober 2014, kell 20:13 redigeeri Greta.tt (arutelu \| kaastöö) 103 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. oktoober 2014, kell 20:21 redigeeri eemalda Greta.tt (arutelu \| kaastöö) 103 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: Areholoogiliste väljakaevamiste käigus on leitud jäänukeid [[Septimus Severus\|Septimus Severuse]] hiiglaslikust kasarmust, mille keiser lasi ehitada aastatel 193 - 197 ja mille peale Constantinus ehitas esialgse kiriku. Constantinuse kirikust ei ole maavärinate, tulekahjude, vandaalide rünnakute ja ümberehituste tõttu midagi säilinud, kuid teada on, et tegemist oli rikkalikult kaunistatud viielöövilise hoonega<ref name=":2">http://www.scudit.net/mdlaterano_sangiovanni.htm</ref>. Esimesena võttis kiriku restaureerimise ette paavst [[Leo I (paavst)\|Leo I]] viiendal sajandil pärast vandaalide rünnakut. 896. aastal sai ehitis maavärina tõttu tugevasti kahjustada. Kiriku ehitas uuesti üles [[Sergius III]]. 13. sajandi lõpus sisustas kirikut rikkalikult [[Nicolaus IV]]. Pärast 1308. aasta tulekahju ehitas kiriku taas üles [[Clemens V]], kuid pool sajandit hiljem, 1361. aastal põles kirik uuesti maatasa, ning uue kiriku ehitamine jäi [[Urbanus V]] ja [[Greorius XI]] hooleks.<ref>http://www.calino.it/Turismo/Lazio/Basilica_San_Giovanni_Laterano.pdf</ref> Põhjalikud uuendustööd võeti ette Pühal aastal 1650 [[Innocentius X]] juhtimisel.<ref name=":1" /> Paavst määras arhitektiks [[Francesco Borromini]], kelle jaoks oli see esimene kord niivõrd suuremõõtmelise hoonega töötada. Kahjuks piiras paavst Borromini tugevalt loomevabadust: Borromini, kes pidi varasema kiriku barokk-stiili ümber kujundama, ei tohtinud muuta viielöövilise hoone põhiplaani, lage, kosmaatide stiilis põrandat ega ka 12. sajandist pärinevat mosaiigiga kaunistatud apsiidi. Kogu projekti jaoks anti arhitektile aega vaid kolm aastat. <ref name=":2" /> Muutmata jäi ka peafassaad, mis valmis 1733 - 1736. aastal Alessandro Galileo juhtimisel. Galileo loodud fassaad liigendub hiiglaslike pilastrite ja sammaste abil viieks osaks. Selle keskel on massiivne lahtine rõdu, kus paavst saab rahvast õnnistada. Fassaadi kõrgeimasse ossa, atikale, on paigutatud pühakute kujud. Galileo fassaadi peetakse Rooma barokkfassaadide üheks paremaks näiteks.<ref name=":1" />

Lateraani basiilika: erinevus redaktsioonide vahel