Lateraani basiilika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Lateraani basiilika ja ümberkaudne piirkond on oma nime saanud rikka Lateraani perekonna järgi, kelle valdused keiser [[Nero]] [[65]]. aasta paiku tema vastu korraldatud vandenõu tõttu konfiskeeris. Lateraani lasi esimese kiriku ehitada Rooma keiser [[Constantinus Suur|Constantinus]]. Legendi järgi sai Constantinus enne [[Mulviuse silla lahing|Mulviuse silla lahingut]] nägemuse ristiga inglist, kes hoidis kirja deviisiga ''In hoc signo vinces. ''Keiser lasi selle oma sõdurite kilpidele maalida ning alistas [[Maxentius|Maxentiuse]]. Pärast lahingu võitmist hakkas Constantinus kristlust soosima. '' ''313. aastal oli Constantinus Milanos, kus ta võttis vastu [[Milano edikt|Milano edikti]], millega [[kristlus]] kuulutati teiste Rooma usunditega võrdväärseks ning kristlaste kiusamine lõpetati. Olles Rooma naasnud, hakkas Constantinus otsima sobivat kohta kristlast kiriku ehitamiseks. Kirik ehitatakse Lateraani piirkonda ning lammutatakse sinna eelnevatel sajanditel ehitatud luksuslikud villad. Kirik pühitsetakse sisse [[324]]. aastal<ref>http://www.vatican.va/various/basiliche/san_giovanni/it/basilica/storia.htm</ref>.
Kiriku praegune nimi pärineb 7. sajandist, mil paavst [[Gregorius I]] tegi Ristija Johannesest kiriku patrooni <ref name=":1">Hintzeln-Bohlen, Brigitte, Sorges,Jürgen. Rooma kunst ja arhitektuur. Tallinn: Koolibri, 2008. lk 348.</ref>.
Alatest 4. sajandist kuni
[http://www.vaticanstate.va/content/dam/vaticanstate/documenti/leggi-e-decreti/Normative-Penali-e-Amministrative/LateranTreaty.pdf Treaty between the Holy See and Italy], art. 13</ref>.
== Arhitektuur ==
Areholoogiliste väljakaevamiste käigus on leitud jäänukeid [[Septimus Severus|Septimus Severuse]] hiiglaslikust kasarmust, mille keiser lasi ehitada aastatel 193 - 197 ja mille peale Constantinus ehitas esialgse kiriku. Constantinuse kirikust ei ole maavärinate, tulekahjude, vandaalide rünnakute ja ümberehituste tõttu midagi säilinud, kuid teada on, et tegemist oli rikkalikult kaunistatud viielöövilise hoonega<ref name=":2">http://www.scudit.net/mdlaterano_sangiovanni.htm</ref>.
Esimesena võttis kiriku restaureerimise ette paavst Leo I viiendal sajandil pärast vandaalide rünnakut. 896. aastal sai ehitis maavärina tõttu tugevasti kahjustada. Kiriku ehitas uuesti üles Sergius III. 13. sajandi lõpus sisustas kirikut rikkalikult [[Nicolaus IV]]. Pärast 1308. aasta tulekahju ehitas kiriku taas üles [[Clemens V]], kuid pool sajandit hiljem, 1361. aastal põles kirik uuesti maatasa, ning uue kiriku ehitamine jäi [[Urbanus V]] ja [[Greorius XI]] hooleks.<ref>http://www.calino.it/Turismo/Lazio/Basilica_San_Giovanni_Laterano.pdf</ref>
Põhjalikud uuendustööd võeti ette Pühal aastal 1650 [[Innocentius X]] juhtimisel.<ref name=":1" /> Paavst määras arhitektiks [[Francesco Borromini]], kelle jaoks oli see esimene kord niivõrd suuremõõtmelise hoonega töötada. Kahjuks piiras paavst Borromini tugevalt loomevabadust: Borromini, kes pidi varasema kiriku barokk-stiili ümber kujundama, ei tohtinud muuta viielöövilise hoone põhiplaani, lage, kosmaatide stiilis põrandat ega ka 12. sajandist pärinevat mosaiigiga kaunistatud apsiidi. Kogu projekti jaoks anti arhitektile aega vaid kolm aastat. <ref name=":2" /> Muutmata jäi ka peafassaad, mis valmis 1733 - 1736. aastal Alessandro Galileo juhtimisel. Galileo loodud fassaad liigendub hiiglaslike pilastrite ja sammaste abil viieks osaks. Selle keskel on massiivne lahtine rõdu, kus paavst saab rahvast õnnistada. Fassaadi kõrgeimasse ossa, atikale, on paigutatud pühakute kujud. Galileo fassaadi peetakse Rooma barokkfassaadide üheks paremaks näiteks.<ref name=":1" />
{{pooleli}}
| |||