Tasandamaks teed kristlikule, juudi, sikhide või moslemite ideaalühiskonnale, kasutatakse vägivalda ja rõhumist teisitimõtlejate vastu, sealhulgas valitsuste vastu, kui midagi täiesti legitiimset ja ratsionaalset, mis võimaldab saavutada ülimaid (pühi) eesmärke.
Mainitud liikumiste või gruppide eesmärk oli taastada idealiseeritud harmooniline "ürgaegne" ühiskond - moslemite puhul [[umma]], usklike algupärane ühendus, ameeriklaste puhul aga esiisadest usurändurite sektantlik ühendus, mida nähti tõelise rikkumata ameerika kultuuri algrakuna. Juutide jaoks on see ainuõigus nende põlisele pealinnale ja õigustatud sõda palestiinlaste vastu, kristlaste puhul püüdlus panna algus 1000-aastasele jumalariigile, et kiirendada [[Jeesus]]e uut tulekut maale. Seejuures nähakse religiooni kõike lahendava vahendina kõige kurja, kõigi isiklike, ühiskondlike ja riiklike probleemide vastu.
Kuigi viimasel ajal on maailma tähelepanu keskpunktis (ilmselt õigustatult) islami äärmuslik fundamentalism, siis kontseptuaalselt ei erine see nähtus teistes religioonides ja kultuurides toimuvatest samalaadsetest radikaliseerumisprotsessidest.
