Terrorism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
23. rida:
* Keemiline terrorism
* Küberterrorism
 
== Terrrorism lähiajaloos ==
Kui kahe ideoloogia ja süsteemi 74 aastat kestnud vastasseis kulmineerus N Liidu lagunemisega 1991. aastal. Siis ennustati uue ja parema ning turvalisema, liberaalse demokraatia väärtuste ümber koonduva maailma teket. Siiski oli gigantide võitluse varjus ja osalt ka nende endi toetusel juba aastaid arenenud ja muteerunud uus oht - rahvusvaheline terrorism. 
Terrorism kui välispoliitiline vahend - riiklik sunniviisiline diplomaatia või riikide ja/või valitsuse ja teisitimõtlejate vaheline (varju)sõja liik - on käesoleval ajal maailmas pigem taandumas. Saabumas on aga globaalse terroristliku võrgustiku käsutuses olevate ning "püha" eesmärgi täitmisele programmeeritud organiseeritud vägivalla ajastu, kelle taga seisavad mitmesugused jõud.
 
Aastail 1980-2001 sooritati üle 4000 terroriakti, mille tulemusel hukkus rohkem kui 6000 inimest. See arv kasvab pidevalt. 
Samal ajal lähevad ekspertide hinnangud maailmas üha leviva vägivalla ja fundamentalismi põhjuste kohta lahku, nagu ka ÜRO liikmesriikide arvamused terrorismi definitsiooni suhtes. Vägivalda ja terrorismi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või religioossete eesmärkide saavutamiseks kasutavad ning oma tegevust globaalseks muuta üritavad jõud on saanud koondnimetuse globaalne terroristlik võrgustik.
==Terrorismiga seotud kuriteod Eesti seadusandluses==
{{tsitaat|: § 237. '''Terrorikuritegu'''