Alev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib asulatüübist; auriku kohta vaata artiklit [[Alev (aurik)]], perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit [[Alev (perekonnanimi)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2014}}
{{toimeta}}
 
'''Alev''' on harilikult [[linn]]ast väiksem tiheasustusega [[asula]]. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
 
10. rida ⟶ 11. rida:
 
1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tänapäeval <ref>Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine. [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1030524 Valitsuse määrus, jõustus 12.03.2006] </ref> on Eestis 12 alevit: [[Aegviidu]], [[Järva-Jaani]], [[Järvakandi]], [[Kiili]], [[Kohila]], [[Kohtla-Nõmme]], [[Lavassaare]], [[Märjamaa]], [[Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Tootsi]] ja [[Vändra]]. Neist 6 (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on samanimelise valla ainsad asulad ([[alevvald]]).
 
{{vaata|Eesti alevite loend}}
 
=="Alev" tõlkevastena==
===Saksakeelsed maad===
'''''[[Markt]]''''' ('''''Marktdorf''''', '''''Marktort''''') oli algselt [[vald]], millel oli [[turuõigus]] (õigus [[turg]]u pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka '''''[[Marktflecken]]''''' ('''alev'''). Neil valdadel olid siis ka [[linn]]adega sarnased õigused (''[[Minderstadt]]'').
 
Tänapäeval on igal vallal õigus turgu pidada ning nimetusel ''Markt'' pole enam suuremat sisulist tähtsust.
20. rida ⟶ 23. rida:
 
===Soome===
'''Kauppala''' oli [[Soome]]s algselt asula, kus oli kauplemisõigus ka väljaspool [[turg]]u. ''Kauppala'' oli [[1977]]. aastani haldusüksus, siis muudeti kõik Soome 22 alevit linnadeks, välja arvatud [[Karhula]], mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaõigused saanud.
 
===Venemaa===
'''Посёлок городского типа''' (linna tüüpi asula, lühendina п. г. т., пгт.) on nõukogude ajal kasutusele võetud nimetus. Alevis pidi olema vähemalt 3000 elanikku ja 85 % elanikest pidi olema hõivatud väljaspool põllumajandust. 1. jaanuaril [[2006]] oli Venemaal 1358 alevit.
 
==Alev kirjanduses==
Töölisaguli inimeste vaesust ja viletsust kirjeldab [[August Jakobson]]i romaan "[[Vaeste-Patuste alev]]".
 
== Viited ==
{{viited}}
<references/>
 
==Vaata ka==
*[[Alevi tänav]]
*[[Põllu alev]], Kuressaare linnaosa
 
{{Asulad}}