Gliia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Gliia''' (Kreekavanakreeka k.sõnast γλία, γλοία ehk "'liim"') ehk '''neurogliia''' ehkon '''närvitugikude''' on koondnimetus paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade närvisüsteemi peamiselt [[gliiarakk]]udest koosneva [[närvikude|närvikoe]] kohta, mismillel täidabon [[perifeerne närvisüsteem|perifeerses]] ja [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteem]]<nowiki/>is mitmeidmitu tugirolletugifunktsiooni, sealhulgas [[müeliin]]<nowiki/>i moodustamine, [[rakuväline keskkond|rakuvälise keskkonna]] reguleerimine ning [[kaitsefunktsioon]]<ref>{{cite journal |author=Parpura V, Heneka M T, Montana V, Oliet S H R, Schousboe A, Haydon P G, Stout Jr R F, Spray D C, Reichenbach A, Pannicke T, Pekny M, Pekna M, Zorec R, Verkhratsky A |title= Glial cells in (patho)physiology |journal=Journal of Neurochemistry |volume=121 |issue=1 |pages=4–27 |date=Feb 2012 |doi=10.1111/j.1471-4159.2012.07664.x}}</ref>. Gliia rakke on mitmeid tüüpe, mis erinevad omavahel nii funktsiooni, morfoloogia kui anatoomilise asukoha poolest.
{{vikinda}}
 
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
See [[gliiarakk]]udest ja [[rakuvaheaine]]st. Gliiarakke on mitut tüüpi. Need erinevad omavahel funktsiooni, morfoloogia ja anatoomilise asukoha poolest.
'''Gliia''' (Kreeka k. γλία, γλοία ehk "liim") ehk '''neurogliia''' ehk '''närvitugikude''' on koondnimetus paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade närvisüsteemi peamiselt [[gliiarakk]]udest koosneva [[närvikude|närvikoe]] kohta, mis täidab [[perifeerne närvisüsteem|perifeerses]] ja [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteem]]<nowiki/>is mitmeid tugirolle, sealhulgas [[müeliin]]<nowiki/>i moodustamine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon<ref>{{cite journal |author=Parpura V, Heneka M T, Montana V, Oliet S H R, Schousboe A, Haydon P G, Stout Jr R F, Spray D C, Reichenbach A, Pannicke T, Pekny M, Pekna M, Zorec R, Verkhratsky A |title= Glial cells in (patho)physiology |journal=Journal of Neurochemistry |volume=121 |issue=1 |pages=4–27 |date=Feb 2012 |doi=10.1111/j.1471-4159.2012.07664.x}}</ref>. Gliia rakke on mitmeid tüüpe, mis erinevad omavahel nii funktsiooni, morfoloogia kui anatoomilise asukoha poolest.
 
Esmakordselt kirjeldas gliiarakke saksa patoloog [[Rudolf Virchow]] [[1856]]. aastal<ref>{{cite journal |author=Kettenmann H, Verkhratsky A |title=Neuroglia: the 150 years after |journal=Trends in Neurosciences |volume=31 |issue=12 |pages=653–9 |date=December 2008 |pmid=18945498 |doi=10.1016/j.tins.2008.09.003}}</ref>.
 
Gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole<ref name="sfn">{{cite journal |author=Azevedo FA, Carvalho LR, Grinberg LT, et al. |title=Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain |journal=The Journal of Comparative Neurology |volume=513 |issue=5 |pages=532–41 |date=April 2009 |pmid=19226510 |doi=10.1002/cne.21974}}</ref>. Inimese [[Peaaju|aju]]<nowiki/>s on umbes 86 miljardit närvirakku ning ligikaudu 85 miljardit gliiarakku, kusjuures gliiarakkude ja närvirakkude vahekord on aju eri osades oluliselt erinev. Näiteks [[ajukoor]]es on gliiarakke umbes 3,7 korda rohkem kui närvirakke, samas kui [[väikeaju]]s on närvirakke gliiarakkudest üle nelja korra rohkem.
 
=== Funktsioon ===