Gliia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Gliia (Kreeka k. γλία, γλοία ehk "liim") ehk neurogliia on närvitugikude, mis täidab perifeerses ja [[Kesknärvisüsteem|kesnnärvisüsteem]]<nowiki/>is mitmeid tugirolle, sealhulgas [[müeliin]]<nowiki/>i moodustamine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon<ref>
Esmakordselt kirjeldas gliia rakke saksa patoloog [[Rudolf|Rudolf Virchow]] 1856. aastal<ref>{{cite journal |author=Kettenmann H, Verkhratsky A |title=Neuroglia: the 150 years after |journal=Trends in Neurosciences |volume=31 |issue=12 |pages=653–9 |date=December 2008 |pmid=18945498 |doi=10.1016/j.tins.2008.09.003}}</ref>. Tänasel päeval on teada, et gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole<ref name="sfn">{{cite journal |author=Azevedo FA, Carvalho LR, Grinberg LT, et al. |title=Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain |journal=The Journal of Comparative Neurology |volume=513 |issue=5 |pages=532–41 |date=April 2009 |pmid=19226510 |doi=10.1002/cne.21974}}</ref>. Inimese [[Peaaju|aju]]<nowiki/>s on orienteeruvalt 86 miljardit närvirakku ning ligikaudu 85 miljardit gliiarakku, kusjuures gliia ja närvirakkude vahekord varieerub oluliselt sõltuvalt aju struktuurist. Näiteks ajukoores on gliiarakke u. 3.7 korda enam kui närvirakke, samas kui [[väikeaju]]<nowiki/>s on närvirakke gliia rakkudest enam kui neli korda enam.
=== Funktsioon ===
Hetkel teadaolevalt on gliial närvisüsteemis viis põhilist rolli<ref>
1. Struktuurne tugiroll
| |||