Gliia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Gliia (Kreeka k. γλία, γλοία ehk "liim") ehk neurogliia on närvitugikude, mis täidab perifeerses ja [[Kesknärvisüsteem|kesnnärvisüsteem]]<nowiki/>is mitmeid tugirolle, sealhulgas [[müeliin]]<nowiki/>i moodustamine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon<ref>{{cite journal |author=Jessen KR, Mirsky R |title=Glial cells in the enteric nervous system contain glial fibrillary acidic protein |journal=Nature |volume=286 |issue=5774 |pages=736–7 |date=August 1980 |pmid=6997753 |doi=10.1038/286736a0}}</ref>. Gliia rakke on mitmeid tüüpe, mis erinevad omavahel nii funktsiooni, morfoloogia kui anatoomilise asukoha poolest.
Esmakordselt kirjeldas gliia rakke saksa patoloog [[Rudolf|Rudolf Virchow]] 1846. aastal. Tänasel päeval on teada, et gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole. Inimese [[Peaaju|aju]]<nowiki/>s on orienteeruvalt 86 miljardit närvirakku ning ligikaudu 85 miljardit gliiarakku, kusjuures gliia ja närvirakkude vahekord varieerub oluliselt sõltuvalt aju struktuurist. Näiteks ajukoores on gliiarakke u. 3.7 korda enam kui närvirakke, samas kui [[väikeaju]]<nowiki/>s on närvirakke gliia rakkudest enam kui neli korda enam.
41. rida:
=== Viited ===
{{viited}}
| |||