Eesti Energia Õlitööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud
9. rida:
==Põlevkiviõli tehased==
 
Eesti Energia toodab igal aastal [[põlevkivi]]st enam kui miljon barrelit [[põlevkiviõli]]. Eesti Energiale kuulub 2014. aasta seisuga kolm põlevkivist vedelkütuseid tootvat seadet - kaks Enefit140 seadet ja üks Enefit280 õlitehas.
 
Kaks 1980. aastal tööd alustanud Enefit140 nimelist seadet töötlevad aastas ligikaudu 1,6 miljonit tonni põlevkivi. Tehase maksimaalne aastane tootmismaht on 240 000 tonni ehk 1,5 miljonit barrelit vedelkütuseid. Enefit140s toodetakse kolme põlevkiviõli fraktsiooni. Lisaks õlile tekib utmisprotsessi käigus 40 miljonit Nm3 kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi ehk uttegaasi. Õli tootmiseks kasutatakse tehases aastas umbes 1,9 miljonit tonni põlevkivi.
15. rida:
[[5. mai]]l 2010 pani Eesti Energia nurgakivi uuele, senistest kaks korda võimsamale, oluliselt efektiivsemale ja keskkonnasõbralikumale Enefit280 õlitehasele. Enefit280 tehnoloogia töötas Eesti Energia välja koostöös rahvusvahelise insenerifirmaga [[Outotec]].<ref>[https://www.energia.ee/et/uudised/-/news/migreeritud-uudis-1173#2010/5?controlPanelCategory=portlet_news_WAR_platformportlets Eesti Energia pressiteade 3.05.2010 Eesti Energia uue põlvkonna õlitehas sai nurgakivi]</ref>
 
Uues Enefit280 õlitehases toodeti esimene põlevkiviõli 2012. aasta detsembris. 2014. aasta aprillis teatas ettevõte stabiilse töö saavutamisest uue põlvkonna õlitehases.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sandor-liive-esitles-olitehase-toodangut-enefit280-tootab-lopuks-stabiilselt.d?id=68405411 Delfi Ärileht 9.04.2014 Sandor Liive esitles õlitehase toodangut - Enefit280 töötab lõpuks stabiilselt]</ref>
 
Tehas tarbib aastas 2,26 miljonit tonni põlevkivi, tootes 290 000 tonni põlevkiviõli ning 75 miljonit m³ elektritootmises kasutatavat uttegaasi. Lisaks on tehasega integreeritud 35 MW auruturbiin elektritootmiseks, mis kasutab ära õlitootmisel tekkivat jääksoojust.
23. rida:
==Enefit tehnoloogia ajalugu==
 
Enefit140 tehnoloogia eelkäija oli Galoter-tüüpi seade UTT-3000.<ref>[http://galoter.com/index.php?menuid=17 TTU Ltd. kodulehekülg 10.10.2014]</ref> Eestis võeti esimesed Galoter-tüüpi retordiga katseseadmed kasutusele 1947. aastal (Ilmarise tehase juures) ning Kiviõlis (1953. aastal).<ref>[http://www.apollo.ee/kukersiit-ja-konnatahvel.html “Kukersiit ja konnatahvel” 2014 lk 171]</ref> Enefit-tehnoloogia võimaldab erinevalt mitmest teisest põlevkiviõli tootmise tehnoloogiast töödelda väga väikese tükisuurusega põlevkivi (0-250–25 mm).<ref>[https://www.enefit.com/et/technology Enefit tehnoloogia 10.10.2014]</ref>
 
Number nimes Enefit140 tähistab põlevkivi tonne, mis igas tunnis tehases ümber töödeldakse. Sarnaselt töötleb näiteks Enefit280 igas tunnis ümber 280 tonni põlevkivi.
 
Enefit-tehnoloogia kasutab põlevkivi kuumutamiseks vajaliku temperatuuri saavutamiseks tahket soojuskandjat - tuhka. Kuna protsess varustab end energiaga ise, ei ole täiendavaid energiaallikaid tarvis. Protsessist väljudes on tuhk sedavõrd puhas, et seda on võimalik kasutada nii tsemendi tootmisel kui ka ehitustööstuses.
 
Enefit280 on oma eelkäijast Enefit140st efektiivsem ja keskkonnasõbralikum ning üle kahe korra võimsam. Peamine tehnoloogiline erinevus on Enefit280 juurde liidetud elektritootmisvõimekus koos tõhusa keevkihtkatlaga (CFB). Enefit280 õhuheitmed on väiksemad, protsessis on vaja väga vähe vett (Eestis kulub ühe barreli põlevkivist saadud sünteetilise nafta tootmiseks 1,06 barrelit vett) ning tehase abil saab põlevkivist kätte kogu seal peituva energia.<ref>[https://www.enefit.com/et/technology Enefit tehnoloogia 10.10.2014]</ref>