Eesti Energia Õlitööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maris Koodi (arutelu | kaastöö)
Loodud uus leht "Eesti Energia Õlitööstus", viited lisamisel
 
Maris Koodi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
==Eesti Energia Õlitööstus==
 
[[23. jaanuariljaanuar]]il 2007. aastal, võttis Eesti Energia nõukogu vastu otsuse moodustada Narva elektrijaamadele kuulunud vedelkütuseid[[vedelkütus]]eid tootva õlitehase baasil omaette äriühing Eesti Energia Narva Õlitehas AS.[3]. 2007. aastal hakkas ettevõte kandma nime Eesti Energia Õlitööstus AS.
 
AS Eesti Energia Õlitööstus kuulub 100-protsendiliselt [[Eesti EnergialeEnergia]]le.
 
7. juunist 2007 juhib õlitööstust varasem [[Narva ElektrijaamadeElektrijaamad]]e finantsdirektor Igor Kond.
 
==Põlevkiviõli tehased==
 
Eesti Energia toodab igal aastal põlevkivist[[põlevkivi]]st enam kui miljon barrelit [[põlevkiviõli]]. Eesti Energiale kuulub 2014. aasta seisuga kolm põlevkivist vedelkütuseid tootvat seadet (- kaks Enefit140 seadet ja üks Enefit280 õlitehas).
 
Kaks 1980. aastal tööd alustanud Enefit140 nimelist seadet töötlevad aastas ligikaudu 1,6 miljonit tonni põlevkivi. Tehase maksimaalne aastane tootmismaht on 240 000 tonni ehk 1,5 miljonit barrelit vedelkütuseid. Enefit140s toodetakse kolme põlevkiviõli fraktsiooni. Lisaks õlile tekib utmisprotsessi käigus 40 miljonit Nm3 kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi ehk uttegaasi. Õli tootmiseks kasutatakse tehases aastas umbes 1,9 miljonit tonni põlevkivi.
 
[[5.mail mai]]l 2010 pani Eesti Energia nurgakivi uuele, senistest kaks korda võimsamale, oluliselt efektiivsemale ja keskkonnasõbralikumale Enefit280 õlitehasele. Enefit280 tehnoloogia töötas Eesti Energia välja koostöös rahvusvahelise insenerifirmaga [[Outotec]].<ref>[https://www.energia.ee/et/uudised/-/news/migreeritud-uudis-1173#2010/5?controlPanelCategory=portlet_news_WAR_platformportlets Eesti Energia pressiteade 3.05.2010 Eesti Energia uue põlvkonna õlitehas sai nurgakivi]</ref>
 
Uues Enefit280 õlitehases toodeti esimene põlevkiviõli 2012. aasta detsembris. 2014. aasta aprillis teatas ettevõte stabiilse töö saavutamisest uue põlvkonna õlitehases.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sandor-liive-esitles-olitehase-toodangut-enefit280-tootab-lopuks-stabiilselt.d?id=68405411 Delfi Ärileht 9.04.2014 Sandor Liive esitles õlitehase toodangut - Enefit280 töötab lõpuks stabiilselt]</ref>
 
Tehas tarbib aastas 2,26 miljonit tonni põlevkivi, tootes 290 000 tonni põlevkiviõli ning 75 miljonit m³ elektritootmises kasutatavat uttegaasi. Lisaks on tehasega integreeritud 35 MW auruturbiin elektritootmiseks, mis kasutab ära õlitootmisel tekkivat jääksoojust.
 
2010. aastal avas Eesti Energia tütarettevõte Enefit Outotec Technology Saksamaal Frankfurdis laboriseadme, millel saab testida erineva päritoluga põlevkivi ja koguda andmeid uurimus- ja projekteerimistöödeks. Laboriseade suudab töödelda 15 kg põlevkivi tunnis. 2013. aastal avati Frankfurdis ka suurema võimsusega pilootseade.<ref>[http://toostusuudised.ee/?PublicationId=0a16130c-9e98-4203-8835-c0e51ba7e2d7&ref=rss Äripäeva tööstusuudised 11.06.2013 Eesti Energial valmis Frankfurdis piloottehas]</ref>
 
==Enefit tehnoloogia ajalugu==
 
Enefit140 tehnoloogia eelkäija oli Galoter-tüüpi seade UTT-3000.<ref>[http://galoter.com/index.php?menuid=17 TTU Ltd. kodulehekülg 10.10.2014]</ref> Eestis võeti esimesed Galoter-tüüpi retordiga katseseadmed kasutusele 1947. aastal (Ilmarise tehase juures) ning Kiviõlis (1953. aastal). Enefit-tehnoloogia võimaldab erinevalt mitmest teisest põlevkiviõli tootmise tehnoloogiast töödelda väga väikese tükisuurusega põlevkivi (0-25 mm).
 
Number nimes Enefit140 tähistab põlevkivi tonne, mis igas tunnis tehases ümber töödeldakse. Sarnaselt töötleb näiteks Enefit280 igas tunnis ümber 280 tonni põlevkivi.