Suitsetamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
17. rida:
Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on [[Vähktõbi|vähktõve]] teket esilekutsuv või soodustav.
Peale sõltuvusttekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi [[Vingugaas|vingugaasi]], [[Arseen|arseeni]], [[Ammoniaak|ammoniaaki]], [[Benseen|benseeni]], [[Formaldehüüd|formaldehüüdi]], [[Vinüülkloriid|vinüülkloriidi]], [[Vesiniktsüaniidhape|vesiniktsüaniidi]], radioaktiivset [[Poloonium|polooniumi]], [[Nikkel|niklit]], [[Kroom|kroomi]], [[Elavhõbe|elavhõbedat]], [[atsetoon|atsetooni]], [[Pestitsiid|pestitsiide]], aromaatseid [[Süsivesikud|süsivesikuid]], [[Glütserool|glütserooli]], [[Aldehüüdid|aldehüüde]], [[Fenool|fenooli]], glükooli, [[Sinihape|sinihapet]], [[Kaadmium|kaadmiumi]] ja muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki nimetatud ühendeid ka ümbritsevasse keskkonda.<ref>Tervise Arengu Instituut, “Suitsetamisest loobumise nõustamine Eestis” https://www.tartu.ee/data/Suitsetamisest%20loobumise%20n%C3%B5ustamine%20Eestis,%20TAI.pdf (20.02.2013).</ref>
=====Nikotiin=====
Looduses leidub [[Nikotiin|nikotiini]] vaid [[Tubakas|tubakataimes]]. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi. Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab vereringet jäsemetes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiini peamiseks omaduseks on sõltuvuse tekitamine, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.<ref>Terviseinfo, „Tubakasuits ja selle toime“ http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle-toime (20.02.2013).</ref>
=====Vingugaas=====
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse.<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Vingugaas“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html (20.02.2013).</ref>
=====Vähki tekitavad ained=====
Vähki tekitavaid ehk [[Kantserogeenid|kantserogeenseid aineid]] on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul suureneb regulaarse suitsetaja vähkkasvajatesse haigestumise risk kümneid kordi. Palju kantserogeenseid ühendeid on ka tubaka põlemisel tekkivas tõrvas.<ref>Irma Nool loengukonspekt “Rahva tervis” Tallinn 2006 lk 47-48.</ref>
Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis suureneb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti suureneb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku.<ref>Irma Nool loengukonspekt “Rahva tervis” Tallinn 2006 lk 47-48.</ref>
=====Valgeveresust tekitavad ained=====
Valgeveresus ehk leukeemia on rahvasuus tuntud verevähina. See on raske haigus, mille korral on häiritud vereloomeelundite töö. Sageli kaasnevad leukeemiaga nõrkus, higistamine, kõhnumine, luu- ja liigesevalu, haiguse süvenedes tõuseb kehatemperatuur, neelamine võib muutuda valulikuks, tekib nina- ja igemeverejookse ning nahaaluseid verevalumeid.<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Valgeverelisust tekitavad ained“ </ref>
=====Tõrv=====
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Tõrv“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/torv.html (20.02.2013).</ref>
=====Radioaktiivsed ained=====
Tubakasuitsust kõige sagedamini leitav radioaktiivne aine on [[poloonium]]. Radioaktiivsete ainete pideva aatomituumade lagunemise käigus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse võib jaotada [[Alfakiirgus|alfakiirguseks]], [[Beetakiirgus|beetakiirguseks]] ja [[Gammakiirgus|gammakiirguseks]]. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast läbi tungida, kuid beetakiirgus mingil määral küll. Gammakiirgus on meile kõige ohtlikum, sest talle läbipääsmatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku tõkestamiseks kasutatakse kahe meetri paksuseid betoonseinu). Gammakiirgus tungib ka läbi inimese ja „augustab“ meie rakkude seinu. Ilmselt mõjutab ta ka rakkudes olevat pärilikku materjali (DNA-molekule).<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Radioaktiivsed ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/radioaktiivsed_ained.html (20.02.2013).</ref>
=====Pärilikke muutusi põhjustavad ained=====
Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk [[Mutatsioon|mutatsioone]]. Neist eriti tugeva mutageense (mutatsioone esilekutsuva) toimega on lämmastikuühend aminokarboliin.
Geneetilised muutused päranduvad pooldumisel edasi tütarrakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist. Nii on suitsetavatel naistel risk sünnitada väärarengutega lapsi suurem kui mittesuitsetavatel. Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes. <ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Pärilikke muutuseid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/parilikud_muutused.html (20.02.2013).</ref>
=====Loote väärarenguid põhjustavad ained=====
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6–10%) Süsinikmonooksiid põhjustab hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
Ka siis, kui pole tegu enneaegse sünnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võtavad kergemini külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, külmetuvad kergemini. Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal. Neil esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab lapse organism loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Suitsetajate lastel on ka suur oht haigestuda ülemiste hingamisteede põletikku, keskkõrvapõletikku, astmasse ja mandlipõletikku.<ref>L. Stevic-Rust, Anita Maximin, “Suitsetamisest loobumise käsiraamat”, ERSEN, 2004.</ref> Halvemal juhul võivad tekkida tõsisemad väärarengud juba lootel. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Loote hilisemas arengujärgus tekivad peamiselt kasvu- ja talitlushäired. Samas arenevad näiteks silmad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja nägemine on seega pidevalt väga ohustatud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda.<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Loote väärarenguid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/loote_vaararenguid.html (20.02.2013).</ref>
| |||