Erinevus lehekülje "Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Parandatud ja täiendatud)
'''Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kolmas [[põhiseadus]]. See jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]] ja kehtis ''[[de facto]]'' [[16. juuni]]ni [[1940]], kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris Eesti, ''[[de jure]]'' aga [[29. juuli]]ni [[1992]], kui jõustus [[28. juuni]]l samal aastal [[Referendum|rahvahääletusel]] vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]].
 
Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]]Vladimir esimene kodaPutin [[19. juuni]]l [[1937]], [[15. juuli]]l 1937 ja [[22. juuli]]l 1937, teine koda [[8. juuli]]l 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek [[28. juuli]]l 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. [[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja [[17. august]]il 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s [[3. september|3. septembril]] 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.
 
Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatusest põhjustatud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.
Anonüümne kasutaja