Üheselt selge ja tunnustatud [[etümoloogia]] liivlaste nimetusele puudub. Samuti on lahtine, kas rahvas andis nime [[Liivimaa]]le või vastupidi. Enim seostatakse liivlaste nimetuse algupära [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] sõnaga ''liiva'', mis on erinevates piirkondades tähendanud 'liiv, liivarand' või 'lima vees, pori, muda', või [[läti keel]]e murretes esineva arvatavasti läänemeresoome laensõnaga ''līvis'' 'soine koht'. Need sõnade tähendused võisid iseloomustada liivlaste jõgede kallastel paiknenud asualasid. Kuidas liivlased end algeselt ise kutsusid ja kas oli olemas tervet rahvast hõlmav enesenimetus, on teadmata. Esimesed, alates 18. sajandist ülesmärgitud oma [[etnonüüm]]id, mis tulevad ''liivi'' tüvest nagu nt ''lībist'', ''līb raust'' (rahvas), ''līvõd'', ''līvlizt'' 'liivlased' on üle võetud [[saksa keel|saksa]], läti või [[eesti keel|eesti]] keelest. Kuramaa liivlaste teiste enesenimetustena on üles märgitud ''kurāli'' 'kuralane, kuramaalane', ''rāndali'' 'randlane', ''rāndakurāli'' (vastandades end lätlastele, kes olid ''mōmi’ed'' 'maamehed'), kurmānika{{lisa viide}} ja ''kalāmi’ed'' 'kalamehed'.<ref>Koski, lk 55–61</ref><ref name=Halling /><ref>[http://www.livones.net/44atbildes/?raksts=8682 ''Kas ir lībieši?'', livones.net]</ref>
