Estonia katastroof: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
toimetasin, panin kaks vandenõuteooriatest rääkivat osa kokku (need tehti samaaegselt wikisse ja tekkis kaks rubriiki) |
||
48. rida:
</ref>. Komisjon leidis, et kuna pole võimalik laeva uppumist kirjeldada, kui ei ole selgitatud välja, kuidas pääses vesi autoteki alla<ref name=":9" />. Aruande järgi on filmimaterjal katkendlik ega ei kirjelda laeva põhjaosa<ref name=":9" />. 2009. aastal avaldatud valitsuskomisjoni aruande järgi on konstruktsiooniviga küll tõenäoline laevahuku põhjus, kuid ümber ei saa lükata ka teisi teooriaid<ref>Komisjon peab ühiskomisjoni laevahukuversiooni tõenäoliseks. Postimees, 19.02.2009
</ref>.
Kuna Estonia ametlikus uurimisraportis esines puudujääke ja tõendamata asjaolusid, tekkisid mitmed teooriad laeva hukkumise kohta teisel viisil. Pakuti välja ka põhjusi, miks võidi laev uputada läbi kuriteo toimepanemise. Sellega seostati Vene jt riikide salaorganisatsioone, maffiat ja teisi, kes võisid soovida takistada Estonia jõudmist Rootsi. ▼
==== Relvavedu ====▼
Tuvastati, et parvlaevaga Estonia veeti vähemalt kahel korral sõjatehnikat<ref>Leivo: Estoniaga veeti relvi vähemalt kahel päeval</ref>. Seejuures puuduvad aga andmed, mis kinnitaksid, et laeva põhjaminek ja sõjatehnika vedu oleks omavahel seotud. Endine Rootsi tollitöötaja väitis, et enne Estonia katastroofi tulid Eestist Rootsi kaks veoautot, mille koormaks oli salajane sõjaelektroonika<ref name=":10">Rootsi vedas Estonial salaja sõjaelektroonikat. ERR, 2.12.2004▼
</ref>. Leiti, et on tõenäoline, et Rootsi ostis Eestist siia Vene sõjaväest jäänud militaartehnikat<ref name=":10" />. Tollitöötaja väitel oli auto, milles sõjaelektroonikat veeti, rentinud Ericssoni kontserni tütarettevõte Ericsson Access, mille osadel töötajatel oli sõjaväeline taust<ref name=":10" />. 1990. aastate esimene pool oli periood, mil toimus Vene tehnoloogia aktiivne väljavedu Läände<ref>Mida salajast võis Estonia 1994. aastal Rootsi vedada? EPL, 09. 12.2004</ref>. ▼
Hukuööl oli Estonial 8 autot, mille kohta ei leitud registreerimisandmeid<ref name=":11">Estoniaga läks põhja 8 tundmatut autot. Delfi,29.12.2006</ref>. Väidetavalt oli Estonial katastroofi ajal veoauto koobaltikoormaga<ref name=":11" />.▼
==== Auk laeva keres ====▼
Katastroofi põhjuseks on peetud ka auku laeva keres. Estoniale sukeldunud tuuker Greg Bemise sõnul tuli talle Estonia vrakis vastu liivahunnik, mis võib olla tekkinud seal olevast august<ref>http://www.hot.ee/estoniakatastroof/augud.html</ref>. Laevainseneri Anders Björkmani sõnul oleks pidanud visiiri eemalumise korral laev jääma oma veekindlate sektsioonide tõttu veepinnale pikemaks ajaks hulpima ning sai nii kiiresti uppuda üksnes siis, kui laeva keres oli allpool veeliini auk<ref name=":8" />. Björkman arvas ka, et on tõenäoline visiiri lõhkamine pärast laeva uppumist. Björkman on ka seisukohal, et lained ise ei põhjusta visiiri hindele üldse koormust ning ainus koormus, mis visiiri hingedele langeb on selle enda raskus üles ja alla tõstmisel<ref>Kümme põhjust Estonia huku uurimise avamiseks. Pärnu Postimees, 05.12.2008.▼
</ref>.▼
==== Visiiri avamine merel ====▼
Selle teooria järgi avati merel Estonia visiir ja ramp, et sõidutada merre ja uputada sinna veoauto, millel oli koorem, mille jõudmist Rootsi sooviti vältida. ▼
==== Kadunuks jäänud isikud ====▼
Kaheksa inimest olid algselt päästetute nimekirjas, kuid kadusid sealt hiljem<ref name=":12">Andi Meister viitab kaheksa inimese salapärasele kadumisele. Õhtuleht, 18.08.1996▼
== Ellujäänute päästmine ==
124. rida ⟶ 104. rida:
==Vandenõuteooriad==
▲Kuna Estonia ametlikus uurimisraportis esines puudujääke ja tõendamata asjaolusid, tekkisid
Peale katastroofi tekkisid vandenõuteooriad, millest nii mõnedki on tänase päevani olemas. Näiteks Saksa ajakirjanik Jutta Rabe väidab, et Eesti ja Rootsi valitsused varjavad tegelikku uppumispõhjust, sest nende riikide salateenistused kasutasid laeva Vene sõjaväetehnika salakaubaveoks. Ametliku uurimiskomitee liikmed lükkasid Rabe väited ümber ja viitasid Saksa föderaallabori tulemustele, mis plahvatuse jälgi ei leidnud. Sõjaväetehnika salajane vedu Rootsi sai kinnituse 2004. aastal kui endine Rootsi tolli töötaja avalikustas, et laeva kasutati selleks. Eesti ja Rootsi valitsused asutasid teineteisest sõltumatud uurimiskomiteed, mis kinnitasid, et 14. ja 20 septembril 1994 olid üleveod tõepoolest toimunud, aga väitsid, et hukuööl polnud seda toimunud.▼
▲
Teine suurem vandenõuteooria on, et osad meeskonnaliikmed, kes pääsesid õnnetusest eluga rööviti, sest nad teadsid midagi mida poleks tohtinud või nägid kedagi, kelle pääsemist nad poleks tohtinud näha. Nii on tänase päevani liikvel teooria, et teise vahetuse kapten [[Avo Piht]] pääses katastroofist eluga. Kuna hukkunute surnukehasid laevalt üles ei toodud, pole siiani kindlaid tõendeid, et Pihti surnukeha on laevas. Vandenõuteooriale andis hoogu juurde ka segadus hukkunute/pääsenute nimekirjadega, osad hukkunud sattusid päästetute nimekirja ja osad pääsenud sattusid hukkunute omasse, sealhulgas ka Avo Pihti nimi <ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/702-piht-avo-54-ok?id=69807017 702. Piht Avo 54 OK*]</ref>. Ühel juhul liikus pidevalt nimekirjade vahel inimene, kes laeval polnudki <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/estonia_hukk_20/katkend-raamatust-estonia-inimesed-paul-loiv-ma-olin-rohkem-kui-nadal-aega-hukkunute-nimekirjas?id=69789081 KATKEND RAAMATUST "Estonia inimesed": Paul Lõiv: "Ma olin rohkem kui nädal aega hukkunute nimekirjas."]</ref>.▼
Teine suurem vandenõuteooria on, et osad meeskonnaliikmed, kes pääsesid õnnetusest eluga rööviti, sest nad teadsid midagi mida poleks tohtinud või nägid kedagi, kelle pääsemist nad poleks tohtinud näha. Nii on tänase päevani liikvel teooria, et teise vahetuse kapten [[Avo Piht]], kes oli hukuööl reisijana suundunud lootsieksamit tegema, pääses katastroofist eluga.
▲==== Relvavedu ====
▲Tuvastati, et parvlaevaga Estonia veeti vähemalt kahel korral sõjatehnikat<ref>Leivo: Estoniaga veeti relvi vähemalt kahel päeval</ref>. Seejuures puuduvad aga andmed, mis kinnitaksid, et laeva põhjaminek ja sõjatehnika vedu oleks omavahel seotud. Endine Rootsi tollitöötaja väitis, et enne Estonia katastroofi tulid Eestist Rootsi kaks veoautot, mille koormaks oli salajane sõjaelektroonika<ref name=":10">Rootsi vedas Estonial salaja sõjaelektroonikat. ERR, 2.12.2004
▲</ref>. Leiti, et on tõenäoline, et Rootsi ostis Eestist siia Vene sõjaväest jäänud militaartehnikat<ref name=":10" />. Tollitöötaja väitel oli auto, milles sõjaelektroonikat veeti, rentinud Ericssoni kontserni tütarettevõte Ericsson Access, mille osadel töötajatel oli sõjaväeline taust<ref name=":10" />. 1990. aastate esimene pool oli periood, mil toimus Vene tehnoloogia aktiivne väljavedu Läände<ref>Mida salajast võis Estonia 1994. aastal Rootsi vedada? EPL, 09. 12.2004</ref>.
▲Hukuööl oli Estonial 8 autot, mille kohta ei leitud registreerimisandmeid<ref name=":11">Estoniaga läks põhja 8 tundmatut autot. Delfi,29.12.2006</ref>. Väidetavalt oli Estonial katastroofi ajal veoauto koobaltikoormaga<ref name=":11" />.
▲==== Auk laeva keres ====
▲Katastroofi põhjuseks on peetud ka auku laeva keres. Estoniale sukeldunud tuuker Greg Bemise sõnul tuli talle Estonia vrakis vastu liivahunnik, mis võib olla tekkinud seal olevast august<ref>http://www.hot.ee/estoniakatastroof/augud.html</ref>. Laevainseneri Anders Björkmani sõnul oleks pidanud visiiri eemalumise korral laev jääma oma veekindlate sektsioonide tõttu veepinnale pikemaks ajaks hulpima ning sai nii kiiresti uppuda üksnes siis, kui laeva keres oli allpool veeliini auk<ref name=":8" />. Björkman arvas ka, et on tõenäoline visiiri lõhkamine pärast laeva uppumist. Björkman on ka seisukohal, et lained ise ei põhjusta visiiri hindele üldse koormust ning ainus koormus, mis visiiri hingedele langeb on selle enda raskus üles ja alla tõstmisel<ref>Kümme põhjust Estonia huku uurimise avamiseks. Pärnu Postimees, 05.12.2008.
▲</ref>.
▲==== Visiiri avamine merel ====
▲Selle teooria järgi avati merel Estonia visiir ja ramp, et sõidutada merre ja uputada sinna veoauto, millel oli koorem, mille jõudmist Rootsi sooviti vältida.
▲==== Kadunuks jäänud isikud ====
▲Kaheksa inimest olid algselt päästetute nimekirjas, kuid kadusid sealt hiljem<ref name=":12">Andi Meister viitab kaheksa inimese salapärasele kadumisele. Õhtuleht, 18.08.1996
▲
==Viited==
{{viited}}
| |||