Beetlipähkel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
Värskelt on beetlipähklid [[roheline|rohelised]] ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul [[kollane|kollaseks]] ja siis [[oranž]]iks ning pärast kuivamist peaaegu kivikõvaks. Pärast seda saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga.
Beetlipähklit kasutatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s [[Pakistan]]ist ja [[Maldiivid]]est [[Taivan]]i ja [[Indoneesia]]ni, samuti sealt ida poole [[Paapua Uus-Ginea]]s ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]]. Kastusuotstarve võib riikide lõikes erineda.
Kohati tarvitatakse pähklipulbrit [[hammas]]te puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti [[parasiit]]idest.
Armuamuletina, millega naised ja prostituudid mehi nõiuvad, kasutatatakse Indias kokkurullitud beetlilehte mille sees on beetlipähkel, lisaks [[hašis]] ja [[oopium]].
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200–450 miljonit inimest ning see on [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel leviku poolest neljas psühhoaktiivne aine.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo. "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2007]]</ref>
19. rida ⟶ 21. rida:
[[Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut]] tunnistas beetlipähkli [[2003]] [[kartsinogeen]]seks ehk [[vähktõbi|vähki]] tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem.
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, [[suu]] ja [[huul]]ed värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb süljeeritus. Suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada veresoontehaigusi,
[[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav.
== Mõnuainena ==
Seemnetest valmistatakse näritavat beetlit (närimisel muutub [[arekoliin]] [[arekaidiin]]iks, mis ergutab [[kesknärvisüsteem]]i), mille tarvitajaid arvatakse olevat 450 miljonit.
==Droogina==
Beetli-areekapalm on [[ravimtaim]] ja tema seemnete meditsiinilise nimetusena kasutatakse nimetusi areekapähkel ja areekaseeme (''Arecae semen'', ''semina Arecae'').
[[Droog]]ina kasutatakse areekapähkleid enamasti värskelt. Kuid tarvitamisel olla ettevaatlik kuna droog on mürgine! ja droogi pikemajaline tarvitamine võib tekitada [[vähk (haigus)|vähki]].
[[Vastumürk|Vastumürgina]] kasutatakse [[atropiin]]i.<ref>Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 205,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>
==Viited==
{{viited}}
== Veebikirjandus ==
* Rajeshwar N. Sharan,1, Ravi Mehrotra, Yashmin Choudhury, ja Kamlesh Asotra, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3418282/ Association of Betel Nut with Carcinogenesis: Revisit with a Clinical Perspective], PLoS One. 2012; 7(8): e42759., doi: 10.1371/journal.pone.0042759, PMCID: PMC3418282, veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
[[Kategooria:Söödavad pähklid ja seemned]]
[[Kategooria:Droogid]]
[[Kategooria:Viljad]]
| |||