'''Nestorianlus''' on Konsantinoopoli peapiiskopist [[Nestorios]]est (suri 450 m.a.j) alguse saanud kristluse suund, mis kujunes nestoriaanlikuks kirikuks.
Nestoriaanlus alga Nestoriose ettepanekust, et kasutama hakatud nime Jumalasünnitaja (''Theotokos'') tuleks asendada Kristusesünnitaja (''Christotokos''). Nestorios üritas vana õpetuse (kristoloogia) taastamise abil rahvahulkades levivat Maarja-kultust välja tõrjuda. Tema probleemipüstituses Maarja austus muutusoli niimuutnud võimsaks,Jeesuse etaustuse muutisvõi [[Jeesus liikumine|Jeesus liikumise]] või Jeesuse austuse teisejärguliseks.
Nestoriose ettepanekuid arutasid teoloogid, kuni kutsuti kokku üleilneüleilmne [[kirikukogu Efesoses|Efesose esimene kirikukogu]] 431 m.a.j. Kirikukogulised otsustasid Nestoriose ettepanekud tagasi lükata. Aga väljaspool [[Rooma Impeerium]]<nowiki/>iti elavad idamaade kiristlased (tulevased [[orientaalsed kirikud]]) suhtusid Nestoriose ettepanekutesse algkristliku sallivusega.
NestoriaanlusNestoriuse õpetus levis Antiookiast[[Antiookia]]<nowiki/>st ja [[Ida-SüüriastSüüria]]<nowiki/>st [[Mesopotaamia]]<nowiki/>sse ning seejärel üle kogu Iraani [[Sassaniidide impeeriumiimpeerium]]<nowiki/>i. Seetõttu nimetatakse nestoriaanlust mõnikord Pärsia kristluseks. Sisuliselt ei ole ta aga kunagi olnud pärsialik kristlus, kuigi Sassaniidide aegu pöördus palju zoroastrialikke pärslasi kristlsessekristlusesse. Liturgiliseks keeleks jäi süüria keel ning see määras suuresti ära ka kiriku meelsuse.
Aastaks 500 m.a.j oli nestoriaanliku kristluse kirikuaparaat Iraani Impeeriumis organiseeritud Rooma riigistruktuuride ja [[zoroastrism]]<nowiki/>i eeskujul, ning nende organisatsiooni võib nimetada ka nestoriaanlikuks kirikuks.
