Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool: erinevus redaktsioonide vahel

Kooli ajalugu ulatub 1914. aastasse, kui algul [[Kõo mõis]]as avati '''[[Eesti Aleksandrikool]]i järglasena Kõrgemajärguline Alampõllutöökool''' (ka:ehk '''Eesti Aleksandri Alampõllutöökool'''), mis aastal 1917 muudeti '''alampõllutöökeskkooliks'''<ref name="olustvere.edu.ee"/>. Aastal 1920 muudeti kooli nimi '''Eesti Aleksandri Alampõllutöökeskkooliks'''<ref name="olustvere.edu.ee"/>. AastalSamuti toodi 1920. toodiaastal koolõppetöö üle [[Olustvere mõisamõis]]a<ref name="EE"/>. Aastal 1964 muudeti kool '''Olustvere Sovhoostehnikumiks''' ja kooliga ühendati sealsed [[sovhoos]]iüksused<ref name="EE"/>. Aastal 1992 sovhoosiüksused koolist lahutati ja kool nimetati ümber '''Olustvere Kõrgemaks Põllumajanduskooliks'''<ref name="EE"/>. Aastast 2000 kannab nime Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool<ref name="EE"/>.

Olustvere Teenidus- ja Maamajanduskooli ajalugu ulatub 1860ndatesse aastatesse, ärkamisaega, mil Viljandimaal Paistu ja Tarvastu kihelkonnas tekib talupoegadel kavatsus asutada 1819. aasta „orjapõlve kautamise“ austuseks keiser [[Aleksander I]]-le üks jäädav mälestusmärk, seega keisri nime toel ja abil, osavalt seda ära kasutades!. Algatajateks Holstre-Pulleritsu külakoolmeister [[Jaan Adamson]] (1824–1879), Tarvastu kihelkonna koolmeister [[Hans Wühner]] (1836–1911) ja teised. Kooli mõte arenes aastatega, lõpuks jäi valitsema seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab eesti taludes sündinud poeglastele emakeeles mitte enam põlvest põlve esiisade kogemuslikke, kaemuslikke, vaid kõige uuemaid Lääne-Euroopa teadusel põhinevaid teadmisi ja töövõtteid, oskusi põlluharimiseks ning koduloomade pidamiseks. Algas üldrahvalik rahakogumine. Kokku saadi üle 100 000 rubla. Koostati ka õppeprogramm. Niisiis tekkis Eesti Aleksandrikooli mõte ja ligi 30 aastat hiljem, 1888. aastal saadi avada selleaegse linnakooli tüübina, Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas[[Kaarlimõisa]]s Eesti Aleksandrikool, lühidalt EAK. Aleksandrikooli mõtte teke ja selle täideviimine oli üldse üks suurimaid, kui mitte kõige suurim, rahvarohkeim eestlaste ettevõtmisi rahvuslikus ärakmiasloosärkamiasloos 19. sajandil, näiteks esimese üldlaulupeo, Eesti Kirjameeste, Vanemuise, karskuse jms seltside asutamise kõrval. EAK mõte köitis rahvast, hoidis rahvuslikke mõtteid, meeli, tundeid ülal, päevakorra tulipunktis enam kui 50 aasta kestel, kooli heaks annetati raha 10 kopikast saja rublani jne. Seoses venestamise poliitika elavnemisega 1880ndatel lubati luua riigivõimude poolt muidugi venekeelne linnakool, mis 1906. aasta jaanurisjaanuaris koolis asetleidnud rahutuste tõttu suleti, kooli juhataja [[Jaan Raamot]] mõisteti mahalaskmisele, aga, kelle päästis naine Mari Raamot, kes suutis karistussalga ülemat kindral Bezobrazovit veenda valekaebuses nii, et see muutis oma otsuse. Jaan Raamotit hoiti vangistuses 1906. aasta kevadeni. Kool alustas õppetegevust uuesti 1914. aasta jaanuaris nimetusega Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool Kõos, koolile anti üle kõik EAK varad. 1917. aastal alustati õppetööd eesti keeles. 1919. aastal muudeti kool Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooliks, millena too töötas kuni 1938. aastani, kusjuures alates 1921. aasta jaanaurist alustati õppetööd Olustvere mõisas, tunduvalt paremates tingimustes, kooli ülekolimine Olustverre toimus 1920. aasta jõulude ajal. Alates 1. augustist 1938. aastal muudeti senist kooli õppeprogrammi nii, et selle lõpetajad võisid otsekohe asuda edasi õppima põllumajadnustpõllumajandust ülikoolis, kooli nimeks sai Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool. Enne seda pidid otsekohe ülikooli soovijad Olustvere lõpetajad sooritama lisaeksamid, näiteks keskooli programmi kohaselt saksakeele ja matemaatika õppeainetes Tartus Treffeneri eragümnaasiumis vm. 1941. aasta 15. veebruarist sama aasta augustini muudeti kool võõrvõimu poolt Olustvere Põllundustehnikumiks ning kohe selle järel, saksa okupatsiooni ajal 1941 - 19441941–1944 töötas kool Olustvere Kõrgema Põllunduskoolina, siis jälle Nõukogude ajal alates oktoobrist 1944 kuni septemberini 1948 Olustvere Põllundustehnikumina, mille järel see muudeti Olustvere Põllumajandustehnikumiks. 1964. aastal loodi kampaaniakorras Olustvere Sovhoostehnikum s.t. kool ühendati kohaliku majandiga. Olustvere Sovhoostehnikum tegutses ligi 30 aastat, 011. septembrist 1964. aastal kuni 31. augustini 1992. aastal, kusjuures mõni aasta hiljem viidi lõpule tolle pankrotimenetlus. Alates 011. septembrist 1992. aastal kuni 31. detsembrini 1999. aastal oli kooli nimeks Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool ning alates 1. jaanuarist 2000. aastal kuni tänaseni tegutsetakse Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolina. Sellised on praegu teadaolevad, veidi täpsustatud andmed. Kooli tegevuse kohta Kaarlimõisas 1888 - 1906, Kõos 1914 - 1920, edaspidi Olustveres kuni 1940. aastani puuduvad kooli juures olnud dokumendid, sest 1950ndatel kooliarhiiv hävitati. Seega, praegu teadaolevalt, pole alles EAK koolidokumente, alates selle asutamisest 1888. aastast kuni 1906. aastani, ega ka tegevusest Kõos ja edaspiddi vähaväga katkendlikult Olustveres kuni 1937/1938. õppeaastani. See eest on kooliarhiivis palju muid veenvaid meenutusi, mälestusi, kooliloo huviliste uurimisi, kokkuvõtteid. Täpsema ajaloo koostamine on vaevarikas ja aeganõudev tegevus, sest on tarvis läbi otsida, leida võimalikke Olustverega seotud koolidokumente ministeeriumide jmt keskasutuste arhivaalide hulgast. Võimalik on ka see, et mõned koolidokumendid võivad olla alles hoitud erakogudes.

Aluseks: käsikirKäsikiri: Põllu- ja maamajanduse eriala kool Olustveres. Eesti Aleksandrikooli asutamisest 125 aastat, koostaja Aimur Joandi valduses, autorõigustes. 2013, arvutis 491 lk. 1048468 tähemärki. Kirjanduse loetelus trükiseid 33, arhivaale EAA-st 14, ERA-s 13, EKM EKLA-s 10, Olustvere TMK kooliarhiivist 13, ajakirjandusest 27, kokku 110 nimetust.

*[http://www.olustvere.edu.ee/ Kooli koduleht] (vaadatud 11.02.2013)