Lielvārde: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
28. rida:
Esimesed märgid inimasustusest Lielvārdes pärinevad Dievukalnsi linnamäelt, kus 3000 aastat tagasi on elanud [[baltlased]]. Hiljem asustasid selle piirkonna [[liivlased]]. Dievukalnsi mägi kujunes hiljem kohalike hõimude kultuskohaks ja 13. sajandi alguses sai sellest [[Lielvārde vasallilinnus]]e asupaik.<ref name="kodukas" />
 
[[Liivi ristisõda|Liivi ristisõja]] ajal oli Lielvārde koos selle ümbrusega üks suurematest [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] keskustest. Seal asus [[Lielvārde muinaslinnus]] ja mitu küla.<ref>[http://www.historia.lv/alfabetsbiblioteka/I/In/Indrika%20hronika/teksts/saturs_indr_hr.htmindrika-hronika ''Indriķa hronika.''] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. IX peatükk, kommentaarid 21 ja 22</ref>
 
[[Piiskop Albert]] andis Lielvārde 1201. aastal benefiitsiks [[Daniel (Lielvārde foogt)|Danielile]].<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 37</ref> Reaalselt hakkas Daniel seal valitsema ja omale linnust ehitama alates ilmselt 1206. aastast, mil kohalikud liivlased Albertile alistusid. Aasta varem oli Alberti juhitud ristisõdijate vägi nendega väikese lahingu pidanud ja sealse linnuse põlema pannud.<ref>Henriku Liivimaa kroonika 1982, lk 51–53</ref>