Arianism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Arianism''' ehk '''ariaanlus''' oli [[4. sajand|4.]]–[[7. sajand]]il
▲'''Arianism''' ehk '''ariaanlus''' oli [[4. sajand|4.]]–[[7. sajand]]il levinuim [[kristlus|kristlik]] õpetus, mis sai nime [[Aleksandria]] [[presbüter]]i [[Areios]]e järgi.
Ariaanluses polnud [[kolmainsus]]õpetust sellisel kujul nagu [[usutunnistus]]tes, mis sõnastati esimestel oikumeenilistel kirikukogudel, Areiose õpetuse vastu.
9. rida ⟶ 7. rida:
Arianismi tähtsad esindajad olid Areiose kõrval [[Eusebius Nikomedeiast]], [[Eunomios]], [[Felix II (vastupaavst)|vastupaavst Felix II]], [[Wulfila]] ja [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhid]] [[Makedonios]], [[Eudoxios Antiookiast]], [[Demophilos]] ja [[Maxentius]].
Arianismi tähtsamad vastased
[[Hilisantiikaeg|Hilisantiikajal]] kasutasid I Nikaia kirikukogu otsuste pooldajad oma vastaste kohta nimetust "ariaanid" ka juhul, kui need tegelikult ei olnudki Areiose õpetuse pooldajad.
Mitmed germaani rahvad, nagu [[läänegoodid]], [[langobardid]], [[burgundid]] ja [[vandaalid]], omandasid [[ristiusk|ristiusu]] esmalt arianismi kaudu.
Kui Nikomedeia [[piiskop]], ariaan Eusebios pühitses [[Wulfila]] (311–383) gootide piiskopiks, võtsid [[idagermaanlased]] vastu ristiusu Areiose õpetusena. Alles [[Frangid|Frangi]] kuningas [[Chlodovech I]] võttis ristiusu vastu katoliku õpetusena.
Peale [[reformatsioon]]i tekkis kolmainsuse vastane liikumine, mis taaskasutas arianismi arusaamu (selle liikumise pooldajad kutsusid end poola vendadeks). XVIII sajandil levis arianism Inglismaal, eesotsas [[Isaac Newton]]iga.
==Välislingid==
|