Rõuged: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P surnud link |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Child with Smallpox Bangladesh.jpg|pisi|Rõugetega nakatunud tüdruk, Bangladesh 1973.]]'''Rõuged''' on viirushaigus, mis on unikaalne inimestele. Rõugeid põhjustab kaks [[viirused|viirust]]: ''Variola major'' ja ''Variola minor''.<ref name=Sherris/> Haigus on tuntud ka [[ladina keel|ladina keelsete]] nimedega '''''Variola''''' või '''''Variola vera''''', mis on tuletised ladina keelsest sõnast ''varius'', mis tähendab "täpiline", või sõnast ''varus'', mis tähendab "vistrik". Terminit "rõuged" kasutati esmalt 15. sajandil Euroopas, et eristada ''variolat'' [[süüfilis|süüfilisest]].<ref name=Barquet/> Viimane teadaolev loomulik rõugejuhtum (''Variola minor'') diagnoositi 26. oktoobril 1977.
Rõuged asuvad väikestes naha, suu ja kurgu [[veresoon|veresoontes]]. Nahal tekib iseloomulik makulo-papuloosne lööve ja hiljem kõrgemad vedelikuga täidetud villid. ''V. major'' tekitab tõsisema haiguse, millel on 30–35% [[suremus]]. ''V. minor'' tekitab kergema vormiga haiguse, mis tapab umbes 1% nakatunutest.<ref name=Behbehani_1983/><ref name=AFIP/> ''V. majori'' hilisem tüsistus on omapärased armid, tihtipeale näol, mida esineb umbes 65–85% ellujäänutest.<ref name="Hardjotanojo"/> Vähem tuntud tüsistused, umbes 2–5% juhtudest, on sarvkesta haavandi ja armistumise tõttu pimedaks jäämine ning [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] põhjustatud jäsemete deformatsioonid.
9. rida:
== Liigitus ==
Leidub kaht kliinilist vormi rõugeid. ''Variola major'' on tõsisem ja levinum vorm, laialdasema lööbe ja kõrge palavikuga. ''Variola minor'' on vähem levinud ja on kergem kulgemisega, mille ajalooline suremus oli 1% või vähem.<ref name=FactSheet/> Subkliinilist (sümptomiteta) variola viirust on täheldatud, kuid see pole levinud.<ref name= PinkBook/> Lisaks on olemas vorm nimega ''Variola sine eruptione'' (lööbeta rõuged), mida on tavaliselt märgatud vaktsineeritud inimestel. Sellele vormile on iseloomulik palavik, mis tekib pärast peiteaega, seda vormi saab kinnitada ainult antikeha uuringutega, harva ka pärast viiruse isolatsiooni.<ref name= PinkBook/>▼
▲Leidub kaht kliinilist vormi rõugeid. ''Variola major'' on tõsisem ja levinum vorm, laialdasema lööbe ja kõrge palavikuga.''Variola minor'' on vähem levinud ja on kergem kulgemisega, mille ajalooline suremus oli 1% või vähem.<ref name=FactSheet/> Subkliinilist (sümptomiteta) variola viirust on täheldatud, kuid see pole levinud.<ref name= PinkBook/> Lisaks on olemas vorm nimega ''Variola sine eruptione'' (lööbeta rõuged) mida on tavaliselt märgatud vaktsineeritud inimestel. Sellele vormile on iseloomulik palavik, mis tekib pärast peiteaega, seda vormi saab kinnitada ainult antikeha uuringutega, harva ka pärast viiruse isolatsiooni.<ref name= PinkBook/>
== Tundemärgid ==
[[Pilt:Smallpox child.jpg|pisi|Variola majoriga nakatunud laps]]
Haiguse peiteaeg alates nakatumisest kuni esimeste selgete haigustunnuste vahel on umbes 12 päeva. Variola majori sissehingamisel tungib viirus orofarüngeaalsesse (suu ja kurk) või hingamisteede limaskesta, kust liigub lähedalasuvasse lümfisõlme ja hakkab paljunema.
Algses kasvufaasis liigub viirus rakust rakku. Umbes 12. päeval algab haigete rakkude lagunemine ja viirus levib vereringes. Teine paljunemise laine leiab aset [[põrn|põrnas]], [[luuüdi|luuüdis]] ja lümfisõlmedes. Alg- või eelnähud on sarnased teiste viirushaigustega nagu [[gripp]] ja [[Tavaline nohu|nohu]]: palavik vähemalt 38,5°C, lihasvalu, halb enesetunne, peavalu ja masendus. Kuna haigusega on seotud [[seedekulgla]], esineb tihti iiveldust, oksendamist ja seljavalu. Esimene faas kestab tavaliselt 2–4 päeva. 12–15 päeva
Rõugete viirus ründab eelisjärjekorras naharakke, põhjustades iseloomulike vistrikke. 24–48 tundi peale haiguskollete tekkimist limaskestadele
=== Tavaline ===
Üle 90% rõugete juhtumisest vaktsineerimata inimestel on tavalist tüüpi.<ref name= PinkBook/> Selle vormiga haigetel muutuvad vistrikud teisel päeval paapuliteks. Kolmandaks või neljandaks päevaks täituvad paapulid piimja vedelikuga, muutudes villideks. 24–48 tunni jooksul muutub see vedelik läbipaistmatuks ja sogaseks, jättes mulje nagu tegu oleks mädavillidega, kuigi tegelikult on need villid täidetud nn. rakuprahiga, mitte mädaga.<ref name= AFIP/>
Kuuendaks või seitsmendaks päevaks on kõik nahakahjustused muutunud mädavillideks. 7. kuni 10. päeval mädavillid küpsevad ning saavutavad oma maksimaalse suuruse. Mädavillid on teravalt kõrgendatud, tavaliselt ümmargused, puudutamisel pinges ja kindlad. Mädavillid on sügavalt juurdunud nahaaluskoesse, andes neile tunde, nagu oleks väike rant nahas. Teisel nädalal hakkab vedelik aeglaselt mädavillidest lekkima ning need hakkavad kokku kuivama, moodustades koorikud (või kärnad). 16.–20. päeval hakkavad villid kaduma ning moodustuvad kärnad üle kõigi kahjustuste, jättes alles depigmenteerunud armid.<ref name=training1/>
Tavaliselt toodavad rõuged diskreetse lööbe, kus mädavillid asetsevad nahal eraldi. Lööve on kõige tihedam näol ning tihedam jäsemetel kui kerel. Enamusel juhtudel esineb ville ka peopesadel ja jalataldadel. Mõnikord villid liituvad, moodustades kokkuvalgunud lööbe, mis hakkab eraldama välimist kihti nahka selle aluseks olevalt lihalt. Patsiendid, kellel on kokkuvalgunud rõuged, jäävad sageli haigeks ka pärast seda, kui kärnad on moodustunud üle kõigi kahjustuste. Ühel vaatlusel oli suremus kokkuvalgunud rõugetesse 62%.
[[Image:Hemorrhagic smallpox.jpg|thumb|left|See mees kannatab verist tüüpi rõugete käes.]]
=== Muundunud ===
Muundunud rõuged tekivad enamasti eelnevalt vaktsineeritud inimestel. Sel puhul varased haigusnähud ilmuvad, kuid on palju leebemad kui tavalisel juhul. Harilikult ei ole
▲Muundunud rõuged tekivad enamasti eelnevalt vaktsineeritud inimestel. Sel puhul varased haigusnähud ilmuvad, kuid on palju leebemad kui tavalisel juhul. Harilikult ei ole palavikku lööbe arenemise ajal. Nahakahjustusi kipub olema vähem ja nad arenevad kiiremini, on pigem pindmised ja ei pruugi omada tüüpilisi rõuge tunnuseid.<ref name=training1/> Muundunud rõuged on harva, kui kunagi, surmavad. Seda vormi ''Variola Majorist'' on lihtsam segi ajada [[tuulerõuged|tuulerõugetega]].<ref name= PinkBook/>
=== Halvaloomulised ===
Pahaloomulist tüüpi rõugetega (nimetatakse ka lamedateks rõugeteks) jäävad kahjustused peaaegu tasapinnati nahaga, samal ajal kui tõstatatud villid moodustuvad nagu tavapärasel tüübil. Ei ole teada, miks mõnedel inimestel
▲Pahaloomulist tüüpi rõugetega(nimetatakse ka lamedateks rõugeteks) jäävad kahjustused peaaegu tasapinnati nahaga, samal ajal kui tõstatatud villid moodustuvad nagu tavapärasel tüübil. Ei ole teada, miks mõnedel inimestel areneb viirus selliselt. Ajalooliselt moodustas see 5% -10% juhtudest, kellest enamik (72%) olid lapsed.<ref name= Fenner1/> Pahaloomuliste rõugetega kaasneb tõsine varajaste sümptomite faas, mis kestab 3–4 päeva, pikaajalise kõrge palavikuga ning raske [[baktereemia | baktereemiaga]]. Lööve keelel ja suulael on ulatuslik. Nahakahjustused küpsevad aeglaselt, 7. või 8. päeval on nad lamedad ja näivad maetud nahka. Erinevalt tavalisest rõugete tüübist, sisaldavad villid vähe vedelikku, on puudutamisel pehmed ja sametised ning võivad sisaldada verejooksu. Pahaloomulised rõuged on peaaegu alati surmavad. <ref name= PinkBook/>
=== Verine ===
Verine on rõugete raske vorm, millega kaasneb ulatuslik verejooks nahka, limaskesta ja seedetrakti. Seda vormi täheldati umbes 2% haigetest ning see esines peamiselt täiskasvanutel.<ref name= PinkBook/> Nakatunul ei teki ville, nahk jääb siledaks. Tekib verejooks naha alla, mis muudab naha ilme söestunuks ja mustaks,<ref name= PinkBook/> mistõttu on see vorm tuntud mustade rõugete nime all.<ref name=PrestonNY/>▼
Verejooks ilmub teisel või kolmandal päeval, sub-konjunktiivi verejooks muudab haige silmavalged tumepunasteks. Verised rõuged
▲Verine on rõugete raske vorm, millega kaasneb ulatuslik verejooks nahka, limaskesta ja seedetrakti. Seda vormi täheldati umbes 2% haigetest ning see esines peamiselt täiskasvanutel.<ref name= PinkBook/> Nakatunul ei teki ville nahk jääb siledaks. Tekib verejooks naha alla, mis muudab naha ilme söestunuks ja mustaks,<ref name= PinkBook/> mistõttu on see vorm tuntud mustade rõugete nime all.<ref name=PrestonNY/>
▲Verejooks ilmub teisel või kolmandal päeval, sub-konjunktiivi verejooks muudab haige silmavalged tumepunasteks. Verised rõuged põhjustavadkaasa ka tumeda punetusega [[petehhia]]d ning verejooksud [[põrn]]as, [[neerud]]es, [[kelme|serooskestas]], lihastes, harva südamekelmes, [[maks]]as, munandites, munasarjades ja põies. Surm saabub sageli ootamatult 5. ja 7. päeva vahel, kui ainult mõned ebaolulised nahakahjustused on nähtavad. Haigetel, kes elavad kauem, on 8.-10. lööbeline periood, ilmnevad verejooksud, lööve ise on lame ning ei arene kaugemale vesikulaarsest staadiumist.<ref name= PinkBook/> Verised rõuged on harilikult surmavad ning moodustavad kuni veerandi surmajuhtumitest.<ref name= PinkBook/><ref name=eMedicine_Smallpox/>
== Levimine ==
Viirust levib inimeselt-inimesele peamiselt pikaajalise
Rõuged ei ole
Rõuged on väga nakkavad, kuid üldiselt levivad aeglasemalt ja vähema ulatusega kui mõned teised viirushaigused, võib-olla seetõttu, et nakatumine eeldab tihedat kontakti haigega ning toimub pärast lööbe tekkimist. [[
▲Viirust levib inimeselt-inimesele peamiselt pikaajalise lähedaste kontaktide ajal, maksimaalseks levimise kauguseks arvatakse 1,8 meetrit. Võib levida ka otsekontaktis nakatunu [[kehavedelik]]ega või saastunud objektidega nagu voodipesu või riided. Õhu kaudu levimine on harv.<ref name= FactSheet/> Ei ole teada, et rõugeid levitaksid putukad või loomad ning ei leidu asümptomaatilisi kandjaid.<ref name= PinkBook/> Viirus võib läbida [[platsenta]], kuid kaasasündinud rõugete esinemissagedus on suhteliselt madal.<ref name=AFIP/>
▲Rõuged ei ole kuigi nakkavad esimeses faasis, nakkusoht tõuseb lööbe ilmumisel. Rõuged on nakkavad kogu põdemise kulgemise jooksul, kõige nakkusohtlikum on lööbe esimene nädal, kui nahakahjustused on veel terved.<ref name= PinkBook/> Nakkavus kahaneb 7. kuni 10. päeval, kui kärnad moodustuvad üle nahakahjustuste. Haige on nakkusohtlik kuni viimaste kärnade ära tulekuni.<ref>{{cite journal |author=Henderson DA, Inglesby TV, Bartlett JG, ''et al.'' |title=Smallpox as a biological weapon: medical and public health management. Working Group on Civilian Biodefense |journal=JAMA |volume=281 |issue=22 |pages=2127–37 |year=1999 |pmid=10367824 |doi=10.1001/jama.281.22.2127 |last12=Parker |first12=G |last13=Perl |first13=T |last14=Russell |first14=PK |last15=Tonat |first15=K }}</ref>
▲Rõuged on väga nakkavad, kuid üldiselt levivad aeglasemalt ja vähema ulatusega kui mõned teised viirushaigused, võib-olla seetõttu, et nakatumine eeldab tihedat kontakti haigega ning toimub pärast lööbe tekkimist. [[parasvööde|Parasvöötme]] aladel oli nakatunute arv kõrgeim talvel ja kevadel. Troopilistel aladel oli hooajaline jaotus vähem ilmne ja haiguse kohalolu oli aastaringne.<ref name= PinkBook/>
Vaktsineeritutel väheneb [[immuunsus]] aja jooksul ja tõenäoliselt on kadunud kõigil, peale hiljuti vaktsineeritud populatsiooni.<ref name=AFIP/>
== Diagnoos ==
Rõuged on haigus, millega kaasneb palavik üle 38.3°C. Sellele järgneb lööve, mida iseloomustavad kindlad sügavad villid või mädavillid samas arengustaadiumis.<ref name= PinkBook/> Rõugete diagnoos kinnitakse laboratoorsete testidega.▼
Pärast rõugete likvideerimist aeti [[tuulerõuged|tuulerõugeid]] tihtipeale segamini rõugetega. Tuulerõugeid ja rõugeid saab eristada mitmete meetoditega. Erinevalt rõugetest, ei ilmu tuulerõuged pihkudele ja taldadele. Tuulerõugete villid on erineva suurusega, rõugete villid on kõik peaaegu
▲Rõuged on haigus, millega kaasneb palavik üle 38.3°C. Sellele järgneb lööve mida iseloomustavad kindlad sügavad villid või mädavillid samas arengustaadiumis.<ref name= PinkBook/> Rõugete diagnoos kinnitakse laboratoorsete testidega.
▲Pärast rõugete likvideerimist aeti [[tuulerõuged|tuulerõugeid]] tihtipeale segamini rõugetega. Tuulerõugeid ja rõugeid saab eristada mitmete meetoditega. Erinevalt rõugetest, ei ilmu tuulerõuged pihkudele ja taldadele. Tuulerõugete villid on erineva suurusega, rõugete villid on kõik peaaegu sama suurusega. Rõugete kahtluse korral on olemas erinevaid laboratoorseid meetodeid tuulerõugete hindamiseks .<ref name= PinkBook/>
<gallery>
62. rida ⟶ 54. rida:
== Vaktsineerimine ==
Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal
▲Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal <ref>Terviseameti kodulehekülg: [http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigused-a-u/r.html "Rõuged"]</ref>
== Viited ==
| |||