Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sloveeni kirjakeele ajastu algab koos Primož Trubariga, kelle ''AbeceariumandAbecearium'' ja ''Cathechismus'' avaldati [[1550]]. aastal. [[Prantsuse revolutsioon]]i, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ning [[Maria Theresia]] ja [[Joseph II]] [[reform]]ide mõjul hakkas sloveeni keel avalikus elus rohkem levima, seda nii koolides kui ka ametiasutustes. Samuti kasvas elanikonna kirjaoskus.

[[19. sajand]]i teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi ulatuslikumalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks olid S. Škrabeci kirjapandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi keelt arendada ja kergitasid ühtlasi sloveeni keele üldist asenditstaatust avalikkuse silmis. Sloveeni-saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, [[1894]]–[[1895]]), sloveeni keele ortograafia (''Slovenski pravopis''; Fran Levec, [[1899]]) ja sloveeni keele keskkooligrammatika (Anton Breznik, [[1916]]) ilmumine muutsid sloveeni kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks.

Ent ka pärast [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokkuvarisemist [[Jugoslaavia]] kooseisus olles, puudus sloveeni keelel võrdne asend. Alles pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] saavutas sloveeni keel ametliku keele staatuse [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis]]. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taaskord päevakorda ja [[serbia-horvaadi keel]] oli [[privileeg|privilegeeritud]] asendis. [[1988]]. aastal oli rühm sloveenikeelseid kodanikke proovinud [[Ljubljana]]s sloveeni keeles kohut käia, kuid kohtus käis asjaajamine ainult serbia-horvaadi keeles. Sellisest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et [[1990]]. aastal korraldada rahvahääletus, kus suure häälteenamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt iseseisvaks vabariigiks.

[[2001]]. aasta aprillist sai Sloveeniast [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametlik liige ja sellega seoses omandas ka sloveeni keel [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametliku keele staatuse. <ref name="slovene.si"></ref>