Erinevus lehekülje "Duell" redaktsioonide vahel

Lisatud 751 baiti ,  6 aasta eest
1. veebruaril 1935 jõustunud [[Kriminaalseadustik]]u järgi (eriosa 24. peatükk) oli kahevõitluste pidamine karistatav vangimajaga mitte üle ühe aasta (§ 443).
 
9. aprillil 1924 pidasid Tartus kahevõitluse Eugen Villmann (korporatsioon Vironia) ja Bruno Weymarn (korporatsioon Estonia), Villmann sai raske kuulihaava kõhtu. 28. septembril 1926 pidasid Tallinna lähedal kahevõitluse Roman Budberg ja Erich Engelhardt, Budberg sai kuulist riivata ja mõlemale osapoolele määras Tallinna-Haapsalu rahukogu tingimisi karistuse. Viimane duellil hukkunud Tartu üliõpilane oli [[Friedrich Walter]], kes (suri 18. veebruaril 1933 Oswald schmidtiga peetud kahevõitluse haavadesse 20. veebruaril 1933). 7. veebruaril 1934 tahtsid Vorbuse metsas duelli pidada [[Heinrich Schwarz]] ja [[Fred Kuus]], kuid neid takistas kriminaalpolitsei<ref>Tudengite duell Tartus. Esmaspäev, 12. veebruar 1934, nr. 7, lk. 2</ref>.
 
Eestlastevahelised avalikud auvahekorrad (nagu [[Johan Pitka]] ja [[Karl Ast]]i vahel, [[Johannes Zimmermann]]i ja [[Jüri Uluots]]a vahel ning [[Artur Tupits]]a ja [[Leopold Johanson]]i vahel) ei viinud kahevõitluseni. Asjad, mida ei lahendanud Riigikogu või üliõpilaste aukohus, lahendati mensuuriga.
 
Auvahekordade lahendamine kahevõitluse teel oli väheste eranditega kombeks ainult üliõpilas- ja [[ohvitser]]konnas. Kahevõitlus ei olnud sunduslik, kuid isik, kes oli kord osalenud kahevõitluses, ei saanud end hiljem antiduellandiks nimetada.
Anonüümne kasutaja