Redaktsioon: 23. august 2014, kell 15:34 redigeeri 88.196.28.229 (arutelu) Vikindatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. august 2014, kell 17:25 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Parandatud ja täiendatud Uuem muudatus →
15. rida: Balti kett demonstreeris [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidule]] ja kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele. Balti keti algatasid ja korraldasid [[Leedu]] ''[[Sąjūdis]]'', [[Läti]] ''[[Tautas Fronte]]'' ja [[Eesti]] [[Rahvarinne]]. Eestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu [[Pärnu]]s [[15. juuli]]l 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul.<ref name="Arjakas">[[Küllo Arjakas]]. [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=23253 25 aastat tagasi sündis Pärnus otsus korraldada Balti kett] Kesknädal, 30. juuli 2014.</ref> Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee".<ref name="Arjakas" /> Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i [[MRP]]-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult. [[26. august]]il 1989 tegi [[NLKP Keskkomitee]] avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "[[Vremja]]". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi:<ref>[[Mati Graf]]. ''Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991''. Tallinn, 2012, lk 106.</ref> 38. rida: [[2004]]. aastal andis [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] välja [[Lembit Koik\|Lembit Koigi]] raamatu "Balti kett". [[2009]]. aastal tunnistas [[UNESCO]] Balti keti vägivallatu vastupanu fenomeniks ja Balti ketti puudutavad dokumendid kanti [[UNESCO maailma mälu register\|UNESCO maailma mälu registrisse]].<ref>[http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/flagship-project-activities/memory-of-the-world/register/full-list-of-registered-heritage/registered-heritage-page-8/the-baltic-way-human-chain-linking-three-states-in-their-drive-for-freedom/#c183658 The Baltic Way - Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom. Documentary heritage submitted by Estonia, Latvia and Lithuania and recommended for inclusion in the Memory of the World Register in 2009.] Sissekanne UNESCO maailma mälu registris (inglise keeles)</ref> [[20. august]]il [[2013]] avasid Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapead [[Harjumägi\|Harjumäel]] Tallinnas Balti keti mälestuskivi. Leedu [[skulptor]]i Gitenis Umbrasase loodud mälestuskivi on Vilniuse linnavalitsuse kingitus. Samasugused mälestuskivid paigutati ka Riiga ja Vilniusesse.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/41c5ad30-2c2d-423b-be86-04a019a7996c Tallinnas avatakse Balti keti mälestuskivi] uudised.err.ee, 20. august 2013.</ref> [[30. august\|30.]]-[[31. august]]il 2013 toimusid [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s [[Europeana 1989]] Balti keti mälestuste kogumispäevad.<ref>[http://www.nlib.ee/?id=21180 Europeana 1989 kogumispäevadele toodi üle saja mälestuse Balti ketist] Eesti Rahvusraamatukogu, 2.09.2013.</ref> [[Eesti Ajaloomuuseum]] ~~tähistab~~tähistas veerandsajandi möödumist Balti keti meeleavaldusest temaatilise virtuaalnäituse "Balti kett 25" avamisega veebiaadressil http://baltikett.ajaloomuuseum.ee.<ref>[http://kultuur.err.ee/v/varia/64bcce5e-a01b-4efe-a76e-e8ab3fb4465a Ajaloomuuseum avab homme veebinäituse "Balti kett 25"] kultuur.err.ee, 18. august 2014.</ref> [[23. august]]il [[2014]] ~~esietendub~~esietendus Eestis [[ETV]]-s Balti keti 25. aastapäevaks valminud dokumentaalfilm "Balti vabaduse tee" (režissöör Askolds Saulītis; Läti TV).<ref>[http://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/saated/8686958e-2d7c-4735-9918-05a408f0277a Dokfilm Balti vabaduse tee (Läti 2014)] ETV, 23. august 2014.</ref> 23. augustil 2014 ~~toimub~~toimus [[Viljandi lauluväljak]]ul kontsert Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks. Kontserdi kava ~~koosneb~~koosnes tolle aja märgilistest paladest. ~~Lavastab~~Lavastas [[Ain Mäeots]], muusikajuht onoli [[Siim Aimla]] ning produtsent [[Jaanus Kukk]]. Kohal onoli ja esines päevakohase kõnega [[Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Kontserdist tegi otseülekande [[ERR]] ~~teeb kontserdist otseülekande~~.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/589889/balti-kett-25-err-teeb-viljandis-toimuvast-kontserdist-otseulekande BALTI KETT 25: ERR teeb Viljandis toimuvast kontserdist otseülekande] Õhtuleht, 2. august 2014.</ref> Eesti, Läti ja Leedu [[mäluasutus]]ed ja UNESCO rahvuslikud komisjonid algatasid mälestuste kogumise projekti "Balti keti lood".<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/d463a543-d339-4339-a5e2-c82c606fe179 UNESCO komisjonid koguvad Balti keti mälestusi] uudised.err.ee</ref><ref>[http://www.okupatsioon.ee/et/component/content/article/455 Okupatsioonide muuseum: Balti keti mälestuslugude kogumine]</ref> Projekti partnerid Eestis on [[Okupatsioonide muuseum]] ja [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]]. Mälestusi kogutakse kuni 30. oktoobrini 2014 veebiaadressil http://www.thebalticway.eu/. *Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks kõnnib lätlane [[Aivars Noviks-Grasis]] jalgsi Vilniusest Riia kaudu Tallinna, – täpselt sama teed, mida mööda kulges 25 aasta eest inimkett, mis sümboliseeris kolme Balti riigi iseseisvumispüüdlusi ja protesti Molotovi-Ribbentropi pakti vastu.<ref>[http://www.thebalticway.eu/et/uudised/ The Baltic Way 1989–2014: Uudised]</ref>

Balti kett: erinevus redaktsioonide vahel