Rohuküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tibukonn (arutelu | kaastöö)
Sisu lisamine artiklisse.
Tibukonn (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
==Ajalugu==
Kõige varasemalt alustati [[Haapsalu]]-Rohuküla raudteepikenduse ehitust [[1913]]. aastal. Tõenäoliselt leidis see aset siiski [[1915]]. aastal seoses Rohuküla, kui keiserliku sõjasadama (osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]) laiendusega.<ref>[http://www.saarteliinid.ee/ports/rohukyla/?articleID=142 Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu]</ref>
Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik ühes raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele. Raudteelõik
Haapsalu-Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel.
Ulatuslike plaanide elluviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama ühes juurdekuuluvaga [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. Teisteseas hävitati ka tellistest [[jaamahoone]].
 
Ulatuslike plaanide elluviimiselõpuleviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama ühes juurdekuuluvaga [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. Teisteseas hävitati ka tellistest [[jaamahoone]].
Aastatel 1920-30. kasutati sadamat, kui ka raudteed, aktiivselt tsiviilotstarbel ja käigus oli [[Haapsalu]]-[[Rohuküla]] vaheline [[reisirong]]. Kaupade vedu oli 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul korraldatud samade rongidega, millega toimus reisijate ja pagasi vedu. [[1923]]. aastast pärinevad andmed näitavad, et Rohuküla peatuses oli 2 [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos 2 [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ning jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Lisaks asus Rohukülas puidust reisiplatvorm (0,80 x 71, 6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. 1925. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peatee hulka.
 
Aastatel 1920-30. kasutati sadamat, kui ka raudteed, aktiivselt tsiviilotstarbel ja käigus oli [[Haapsalu]]-[[Rohuküla]] vaheline [[reisirong]]. Kaupade vedu oli 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul korraldatud samade rongidega, millega toimus reisijate ja pagasi vedu. [[1923]]. aastast pärinevad andmed näitavad, et Rohuküla peatuses oli 2 [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos 2 [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ning jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Lisaks asus Rohukülas puidust reisiplatvorm (0,80 x 71, 6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. [[1925]]. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peatee hulka.
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] ja lihtsa arhidektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli kaetud laudvoodriga ning köetav. Vaksalihoones (õigemini ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka sõidupiletite müügikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla peatusse]].
 
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] ja lihtsa arhidektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli kaetud laudvoodriga ning köetav. Vaksalihoones (õigemini ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka sõidupiletite müügikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla peatussepeatusesse]].
 
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud: