Immuunsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
'''Immuunsuseks''' ehk '''nakkuskindluseks''' ehk '''tõvekindluseks''' ([[ladina keel|ladina]] ''immunitas'', ''immunis'') nimetatakse paljude [[loomad]]e spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks [[mikroobid]]e, teiselt
Immuunsus avaldub [[immuunvastus]]e mehhanismide ja vahendite ning tõenäoliselt ka [[immuunjärelvalve]] kaudu. Immuunsuse ülesanne on tagada organismile stabiilne sisekeskkond ning eristada oma võõrast.<ref>[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS [[Medicina]], 2002, lk 8, ISBN 9985 829 41 7</ref>
15. rida ⟶ 17. rida:
* [[kaasasündinud immuunsus]]
* [[omandatud immuunsus]]: [[humoraalne immuunsus]] ja [[rakuline immuunsus]].
Omandatud immuunsuse hulka võib liigitada ka [[vaktsiini-indutseeritud immuunsus]]e.
Võidakse eristada ka aktiivset ja passiivset immuunsust, antiparasiitset ja antitoksilist immuunsust.
===Antiparasiitne resistentsus===
{{Vaata|Antiparasiitne immuunsus}}
Antiparasiitne immuunsus on mittesteriilne immuunsus ja tekib pärast [[parasiit]]idega nakatumist või ka pärast parasiitidevastast immuniseerimist.
Antiparasiitne immuunsus koosneb liigi-, ea- ja tõuresistentsusest.
Antiparasiitne immuunsus sõltub vastavates [[lümfoidkude]]des toimuvatest humoraalsetest (antikehade vahendatud) ja tsellulaarsetest ([[T-lümfotsüüt]]ide, [[dendriitrakk]]ude ja [[makrofaag]]ide vahendatud) immuunvastustest.
Antiparasiitne immuunsus võib kesta üksnes niikaua kui haigustekitajad peremeesorganismis alles on.
Antiparasiitset immuunsust suruvad maha parasiitide tugevad immuunvastused, mis suudavad peremeesorganismi immuunvastust vältida.<ref>[[Toivo Järvis]], "Veterinaarparasitoloogia. Üldosa.", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 33 - 34, 2011, ISBN 978 9949 19 712 5 (1.kd)</ref>
==[[Roomajad|Roomajatel]]==
| |||