Kesknärvisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (lühend '''KNS''', [[ladina keel]]es ''pars centralis'', ''systema nervosum centrale'') on [[närvisüsteem]]i osa [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] [[organism]]idel.
[[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|1 - [[peaaju]]<br>2 - '''kesknärvisüsteem'''<br>3 - [[seljaaju]]]]
'''Kesknärvisüsteem''' on [[närvisüsteem]]i osa [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] [[organism]]idel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[seljaaju|selja]]- ja [[peaaju]] ning neid ümbritsevad kestad. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi [[käitumine|käitumise]] kontrollimisel.
 
Kesknärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] asub peaaju [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning seljaaju [[selgrookanal]]is, mõlemad on kaetud [[ajukestad]]ega.
 
'''Kesknärvisüsteem''' on [[närvisüsteem]]i osa [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] [[organism]]idel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[seljaaju|selja]]- ja [[peaaju]] ning neid ümbritsevad kestad. Koos [[piirdenärvisüsteemajukestad]]iga. on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi [[käitumine|käitumise]] kontrollimisel.
 
Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi [[käitumine|käitumise]] kontrollimisel.
 
[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] asub peaaju [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning seljaaju [[selgrookanal]]is, mõlemad on kaetud [[ajukestad]]egaajukestadega.
 
Käesoleval ajal arvatakse, et kesknärvisüsteem on [[immuunsüsteem]]ist osaliselt isoleeritud [[hematoentsefaalne barjäär|vere-aju barjäär]]i ja [[immunosupressioon|immunosupressiivse]] miljöö kaudu.
 
[[Immuunsus|Immunkaitset]] püüab tagada [[mikrogliia]].
 
==Roomajatel==
===Madudel===
 
[[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. KNSi morfoloogia erineb suuresti [[imetajad|imetajate]] omast kuid sarnaneb [[kahepaiksed| kahepaiksete]] omaga.
 
[[Madu]]de seljaaju paikneb [[Lülisambakanal|selgrookanalis]] ja on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. See koosneb [[valgeaine|valge-]] ja [[hallaine]]st moodustunud võrgustikust.
 
Hallaine moodustab selgimisi ja kõhtmisi sarvi.
 
Peaaju morfoloogia oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist, nii kaalub 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju 0,1 grammi ning 1770 grammi kaaluva [[must-valge kobra]] (''Naja melanoleuca'') peaaju 0,65 grammi.<ref>Donald W. Linzey,[http://books.google.ee/books?id=qpQ9y-vXovoC&pg=PA218&dq=dura+mater+spinalis+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=GDHrUv7QDanG7Aa2vID4Bg&redir_esc=y#v=onepage&q=dura%20mater%20spinalis%20in%20snakes&f=false Vertebrate Biology], The Johns Hopkins University Press, lk 219, 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> </ref>
 
==Imetajatel==
[[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|1 - [[peaaju]]<br>2 - '''kesknärvisüsteem'''<br>3 - [[seljaaju]]]]
 
===Inimestel===
 
Kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] dorsaalsest urkest. Dorsaalne urge sulögub toruks, mille eesmisse ossa tekivad kurrud. Nendest eesmistest kurdudest areneb peaaju ja toru lõpposast seljaaju.<ref>"Inimese füsioloogia ja anatoomia", lk 544:2011</ref>
Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem: kesknärvisüsteemiks - ja perifeerseks närvisüsteemiks.
 
Funktsionaalsuse alusel liigitatakse kesknärvisüsteem [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] juurde, kuigi pea- ja seljaajul on nii somaatilisi kui autonoomseid funktsioone.
 
==Terminoloogia==
Kesknärvisüsteem on kantud kehtivasse rahvusvahelisse [[inimese anatoomia]] standardisse ''[[Terminologia Anatomica]]''.
 
==Patoloogia==
 
Kesknärvisüsteemiga seostatakse inimestel mitmeid kaasasündinud ja omandatud haiguslikke seisundeid ning krooniliselt kulgevaid haiguseid, nagu [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[ADHD]], [[autism]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]].
 
===KNSi põletikulised haigused===
 
KNSi põletikulised haigused on [[ajukelmepõletik]], [[meningiit]], [[entsefaliit]] e peaajupõletik, [[müeliit]] e seljaajupõletik, [[entsefalomüeliit]] e peaaju-seljaajupõletik, koljusisene ja lülisambakanalisisene mädanik ning granuloom, koljusisene- ja lülisambakanalisisene -veenipõletik ja hüüvisveenipõletik jt.
 
===KNSi kahjustavad süsteematroofiad===
 
Kesknärvisüsteemi kahjustavad süsteematroofiad: [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[seljaaju-lihasatroofia]] jt.
 
== Vaata ka ==
*[[ajukelme]]
*[[piirdenärvisüsteem]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Veebikirjandus ==
{{Portaal|Meditsiin}}
* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.1.00.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A14.1.00.001: Systema nervosum centrale. Kesknärvisüsteem.
 
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Neuroimmuunendokriinsüsteem]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]