Looduslik kaar: erinevus redaktsioonide vahel

Looduslike kaarte teke põhineb kivimiosakeste eemaldumisel. Kivimi "mikroskoopiline" lagunemine toimub mõne aine (näiteks [[Tsement (geoloogia)|tsemendi]]) lahustumise arvel. "Makroskoopiline" lagunemine tekib kivimis tühimike moodustumise teel, näiteks [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste]] jõudude toimel. Mõjutegurid võivad kombineeruda. [[Liustik]]e tekkimine ja ümberpaigutumine, samuti [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskel]] [[laavavool]]u läbimine võivad kaljukaarte tekkele kaasa aidata.

 

Ilmastiku toimel võib looduslik kaar moodustuda järgmiselt. Kõigepealt tekivad kivimisse sügavad praod. Seejärel jätkab erosioon pinnase murendamist, laiendades ja süvendades olemasolevaid pragusid. Pragusid suurendab näiteks see, et talvekülmade saabudes pragudesse sattunud vesi jäätub. Jäätudes vee ruumala suureneb ja see kangutab pragu laiemaks. Kevadel jää sulab ja selles olnud vesi saab ära voolata, kuid teisalt on pragu nüüd juba laiem ja sinna mahub endisest rohkem vett, mis sügisel külmudes veelgi enam laieneb. Pragusid võivad suurendada ka järsud [[temperatuur]]imuutused: soojendes kehad paisuvad ja jahenedes tõmbuvad kokku. Kuid suure kivimimassi eri osad on eri temperatuuriga ja seetõttu paisuvad ka erinevalt, samuti tõmbuvad hiljem erinevalt kokku. Niimoodi tekivad lõhede vahele kitsad kiviseinad ehk ribid. Paljude aastate vältel erosioon jätkub, kuni lõpuks mõned nendest ribidest kuluvad läbi. Tekkinud avad võivad ilma mõjul veelgi suureneda ja nii muutub sildeava järjest suuremaks.