17. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

'''17. sajand Eestis''' oli ajastu [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]], osa [[Eesti varauusaeg|Eesti varauusajast]].

 

[[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|250px|Rootsi Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil]]

[[Pilt:Sweden in 1658.PNG|pisi|250px|[[Rootsi impeerium]] pärast 1658. aasta [[Roskilde rahuleping]]ut.

{{legend|#75FFFF|[[Jämtland]], [[Härjedalen]], [[Idre]] ja [[Särna]] }} ]]

 

 

==Rootsi aeg==

{{Vaata|Rootsi dominioonid}}, ''[[Läänemereprovintsid]]'', ''[[Rootsi aeg]]'', ''[[Ingeri sõda]]''

{{Vaata|Academia Gustaviana}}, ''[[Mõisate reduktsioon]]'', ''[[Forseliuse seminar]]''

{{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]''

 

==Poola aeg==

{{Vaata|Poola aeg}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''

[[Pilt:Podział administracyjny I RP.png|pisi|300px|[[Rzeczpospolita]], [[1619]]. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: [[Pärnu vojevoodkond]], [[Tartu vojevoodkond]] ja [[Võnnu vojevoodkond]] ]]

 

Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles 1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.

*[[1626]]–1629 – [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)]]

**[[1629]], [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile.

*[[1631]] – Asutati [[Tallinna gümnaasium]].

*[[1631]] – Tartus, [[Tartu ülikool]]i juures asutati esimene [[trükikoda]] Eestis.

*[[1634]] – Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid.

*[[1636]] – [[Haapsalu]]s peeti {{kas|viimane [[nõiaprotsess]]}}. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati ühte [[Kastinina]]l elavat naist, [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Ajavahemikul [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma.

*[[1638]] – [[1638. aasta adramaadrevisjon]]

*[[1641]] – Anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt.

*[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]]

*[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis.

*[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile.

*[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Rootsi Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks.

*[[1661]] – [[Kärde rahu]], [[Rootsi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, mis tühistas Vallisaare rahu, lõpetas [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõja]] ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.

*[[1671]] – Juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Class Tott]]i politseikorralduse).

*[[1675]] – [[Ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht “[[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]”.

*[[1679]] – [[Soomerootslased|Soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahva kool]]ivõrk.

*[[1680]] – Suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid.

*[[1686]]–[[1687]] – [[Piiblikonverents]]id [[Võnnu]]s ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida.

*[[1686]] – Ilmus [[Bengt Gottfried Forselius]]e esimene eestikeelne aabitsi.

*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).

* [[1693]] – [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda.

* [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.

*[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000.

*[[1695]] – [[Karl XI]] andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks.

*[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta, piirati mõisnike [[kodukariõigus]]t.