|
| Surmaaeg = [[25. jaanuar]] [[1963]]
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Rahvus = [[Eestlaneeestlane]]
| Tegevusala = [[Skulptorskulptor]]
| Kunsti õppinud = [[Konrad Mäe maaliateljee]], [[Pallas (kunstikool)|"Pallas"]]
| Kunstivool =
}}
'''Ferdinand Sannamees''' (kunstnikunimega '''Ferdi Sannamees'''; [[11. november]] [[1895]] [[Arula]], [[Otepää kihelkond]] – [[25. jaanuar]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli eesti[[Eesti]] [[skulptor]].
==Elukäik==
SündinudFerdinand Sannamees sündis [[11. november|11. novembril]] [[1895]] [[Arula|Arula vallas]] Madsa talus taluperemehe pojana. ÕppisTa õppis aastatel [[1904]]–[[1906]] Arula vallakoolis, 1906–1907 Otepää vene [[õigeusk|õigeusu]] koolis ja 1907–1912 progümnaasiumis ning 1912-13 Tartu [[Õpetajate Selts]]i kaubanduskoolis.
Töötas aastatel [[1915]]–[[1916]] [[Rakvere]]s Arguse fotoäris päevapiltniku ja [[retušeerija]]na. Teenis [[1917]]. aastal Petrogradis tsaariarmees, töötasja aastatel [[1918]]–[[1920]] Eesti kaitseväkke mobiliseerituna Tartu sõjavangilaagris.
1918–1919Sannamees õppis aastatel 1918–1919 [[Konrad Mäe maaliateljee]]s ja 1919–1924 [[Pallas (kunstikool)|"PallasesPallase" kunstikoolis]] [[maal]]i, [[graafika]]t ja skulptuuri. Läks 1920. aastal läks Sannamees üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja [[Anton Starkopf]]. 1923. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga [[Dresden]]isse, et tutvuda teiste maade kunstiga.<ref name="Paas, 1961" /> Eriliselt paelusid teda antiikkunsti väljapanekud. Dresdenis avanes talle võimalus end täiendada end Dresdeni Akadeemia professorprofessori kujur K. Albikeri juures.<ref name="Paas, 1961" /> Albikeri ateljees töötades omandas noor skulptor kipsivalamise tehnika, tänu millele sai temast 1923. aasta sügisel "Pallase" kipsivalmisekunstikooli kipsivalamise õpetaja, kuigi ta ise oli veel kuni 1924. aasta kevadeni skulptuuriateljee õpilane.<ref name="Paas, 1961" /> Sannamees lõpetas Pallase esimese lennu koos [[Eduard Wiiralt]]i, [[Natalie Mei]] ja [[Kuno Veeber]]iga.
1925. aastal kolis ta Tallinna, kus sai [[Jaan Koort]]i järglasena skulptuuriklassi juhataja koha [[Riigi Kunsttööstuskool]]is. TegiTa tegi seda tööd 1928. aasta kevadsemestri lõpuni, pärast mida läks aastaks [[Pariis]]i ennast täiendama. Ta külastas sealseid muuseumi ja galeriisid ning huvitus eriti maailmakuulsa skulptori [[Auguste Rodin]]i loomingust. 1929. aastal naases Sannamees kodumaale ning teenis elatist vabakunstnikuna, kuni 1932. aastal avanes võimalus taaskord Pariisi sõita, seekord peaaegu kaheks aastaks. EsinesTa esines seal 1933. aastal Pariisi [[Sügissalong]]i näitusel.
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] veetis Ferdi Sannamees evakueerituna nõukogude[[Nõukogude Liit|Nõukogude]] tagalasse [[Tšuvaššia]]sse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures.<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> 1942. aastal koondati tagalas viibivad skulptorid ([[Garibaldi Pommer]], [[Enn Roos]], [[Aleksander Kaasik]]) [[Moskvasse]], kus neist moodustati Ferdi SannamehegeSannamehega eesotsas skulptorite brigaad.<ref name="Paas, 1961" /> Kunstnikele tehti ülesandeks [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine [[1943]]. aastal Moskvas.<ref name="Paas, 1961" /> 1943. aastal sai Sannamehest [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ning [[1946]]. aastal autasustati teda [[Tööpunalipu orden]]iga.<ref name="Paas, 1961" />
Eestisse naasnuna töötas Sannamees [[EKA|Tallinna Tarbekunsti Instituudi]] taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel 1945–1950[[1945]]–[[1950]] töötas ta skulptuurikateedri dekaanina ning professorina.
Ferdi Sannamees on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.
==Looming==
Paralleelselt Tallinnas õpetamisega Tallinnas valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "Aleksander Tassa portree (1927) ja "Lamav naine" (1927).<ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-11626/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lamav naisfiguur EKM S 27]</ref>
Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. KujutanudTa on kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. [[1930. aastad|1930.]] aastail Sannamehe loodud president [[Konstantin Päts]]i ja mitmete teiste kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi.
Sannamees on loonud ühe Eesti tähendusrikkamatest [[Vabadussõda|Vabadussõja]] monumentidest "[[Reaali Poiss|Reaali Poisi]]".
Sannamees on loonud ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "[[Reaali Poiss|Reaali Poisi]]" ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis ta säilitada oma positsiooni ühe suurima eesti skulptorina.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[Eesti Kunstimuuseum]]i hoidlais on säilinud silmapaistvate Nõukogude tegelaste portreid ja sõja-aastail [[Moskva]]s loodud ideoloogilisi kompositsioone.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[1942]]. aastal loodud üleelusuurune neljafiguuriline Isamaasõjateemaline kompositsioon „Kodu kaitsmine” või samal aastal valminud „Eesti naispartisan” teenivad oma rõhutatud eetosega sovetlikku ideoloogiat, ent on oma meisterliku teostuse ja hingestatud naisenägudega kunstiteostena samaväärsed 1920.-1930. aastail loodud parima loominguga.<ref name="Kivimäe, 2011" /> Sannamees oli koos Garibaldi Pommeri ja [[August Vomm]]iga Tartu [[Lenin]]i monumendi autor<ref>L.Välbe "Vabariigi kunstnikke. Ferdi Sannamees" 1955 </ref>. Tema loodud on [[A.H. Tammsaare]] monument [[Järva-Madise]]<nowiki/>l, [[Jaan Oks]]<nowiki/>a hauamonument [[Rahumäe kalmistu]]<nowiki/>l, [[Peeter Süda]] hauamonument Tallinna [[Siselinna kalmistu]]<nowiki/>l. ▼
▲SannameesKa onpärast loonudkommunistlikku ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "[[ Reaali Poissjuunipööre| Reaali Poisiriigipööret]] " ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis taSannamees säilitada oma positsiooni ühe suurima eestiEesti skulptorina.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[Eesti Kunstimuuseum]]i hoidlais on säilinud silmapaistvate Nõukogude tegelaste portreid ja sõja-aastail [[Moskva]]sMoskvas loodud ideoloogilisi kompositsioone.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[1942]]. aastal loodud üleelusuurune neljafiguuriline Isamaasõjateemaline[[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] teemaline kompositsioon „Kodu"Kodu kaitsmine”kaitsmine" või samal aastal valminud „Eesti"Eesti naispartisan”naispartisan" teenivad oma rõhutatud eetosega sovetlikku ideoloogiat, ent on oma meisterliku teostuse ja hingestatud naisenägudega kunstiteostena samaväärsed [[1920. aastad|1920.]]-1930. aastail loodud parima loominguga.<ref name="Kivimäe, 2011" /> Sannamees oli koos Garibaldi Pommeri ja [[August Vomm]]iga Tartu [[Lenin]]i monumendi autor<ref>L. Välbe . "Vabariigi kunstnikke. Ferdi Sannamees" , 1955 .</ref>. Tema loodud on [[A. H. Tammsaare]] monument [[Järva-Madise]]<nowiki/>l, [[Jaan Oks]]<nowiki/>a hauamonument [[Rahumäe kalmistu]]<nowiki/>l, [[Peeter Süda]] hauamonument Tallinna [[Siselinna kalmistu]]<nowiki/>l.
Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure. <ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-13316/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lapse pea, 1932, keraamika, EKM S 1569]</ref> Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas [[pronks]]i, kasutas ka [[graniit]]i, [[puit]]u, [[marmor]]it ja keraamilisi materjale. ▼
▲Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure. <ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-13316/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lapse pea, 1932, keraamika, EKM S 1569]</ref> Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas ta [[pronks]]i, kuid kasutas ka [[graniit]]i, [[puit]]u, [[marmor]]it ja keraamilisi materjale.
Lisaks skulptuurile valmis Ferdi Sannamehel kogu loomeaja kestel plastilist vormi rõhutavaid akti- ja portreejoonistusi. Ta on ka kujundanud ajakirjade ning raamatute kaasi. Pallases perioodil katsetas tulevane skulptor Sannamees [[linoollõige|linoollõike]] ja [[kuivnõel]]aga. 1920. aastal andis ta välja 10 lehest koosneva linoollõigete mapi "Tartu suvel 1920". ▼
▲LisaksSkulptuuride skulptuurilekõrval valmis Ferdi Sannamehel kogu loomeaja kestel plastilist vormi rõhutavaid akti- ja portreejoonistusi. Ta on ka kujundanud ka ajakirjade ning raamatute kaasi. Pallases"Pallase" kunstikooli perioodil katsetas tulevane skulptor Sannamees [[linoollõige|linoollõike]] ja [[kuivnõel]]aga. 1920. aastal andis ta välja 10 lehest koosneva linoollõigete mapi "Tartu suvel 1920".
==Teoseid==
* "[[Reaali Poiss]]", 1927
* "[[Tuudur Vettik]]", 1927, pronks
* "[[Friedebert Tuglas]]", 1929
* "[[Konstantin Päts]]", 1937
* "[[Johannes Vares-Barbarus]]", 1944
* [[Lenini monument Tartus]] (koos Vommi ja Pommeriga), 1952 (?)
==Viited==
{{viited|
<ref name="Adamson-Eric, 1945">[[Adamson-Eric]], "Ferdi Sannamees", [[Postimees]], 20.11.1945 november 1945.</ref>
<ref name="Kivimäe, 2011">Juta Kivimäe, [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13129:mehe-pilk-teisele-soole-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3364 Mehe pilk teisele soole ] – [[Sirp]], 077.10.2011 oktoober 2011.</ref>
<ref name="Paas, 1961">Heini Paas,. ''Ferdi Sannamees,''. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 1961.</ref>}}
==Välislingid==
* [https://sites.google.com/site/arulakyla/inimeste-lood/ferdi-sannamees Ferdi Sannamees Arula kodulehel]
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/23483 Skulptor August Vomm räägib professor Ferdi Sannamehe loomingust] Eesti Raadio, 1963].
{{Pallase koolkond}}
| 