Östrogeenid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
10. rida:
 
==Liigitus==
 
Östrogeenid jagatakse:
*[[endogeensed östrogeenid|endogeenseteks östrogeenideks]]
*[[eksogeensed östrogeenid|eksogeenseteks östrogeenideks]].
 
Östrogeene komplekteeritakse ja eritatakse peamiselt [[imetajad|imetajate]] [[munasarjad|munasarjade]] ([[Graafi põieke]]ses), [[platsenta]], vähesel määral ka [[munand|munandite]], [[neerupealis|neerupealiste]] koores ning [[rasvkude|rasvkoe]] rakkude vahendusel.<ref name=>"[[Meditsiinisõnastik]]", lk 859, :2004".</ref>Tõlkijad

[[Katrin RehemaaVeri|Veres]], [[Sirjeringlevad Ootsing]],östrogeenid: [[Laine Trapido]], ISBN 9985-829-55-7</ref>
Verega voolavad östrogeenid:
* [[östroon]] ehk E<sub>1</sub>
* [[östradiool]] ehk E<sub>2</sub>
* [[östriool]] ehk E<sub>3</sub>.<ref>"[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]]", Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 455-456, :2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
 
[[Östrogeeniretseptor]]eid (nii α-,kui β) leidub eelkõige nais- ja mees[[suguelund]]ite aga ka [[luu]]de, [[veresoon]]te, [[kuseteed]]e, [[neerupealis]]te, [[maks]]a, [[süda]]me, [[rind]]ade, [[aju]], [[nahk|naha]] jm [[rakk]]udel.
35. rida ⟶ 36. rida:
====Rasedus====
{{Vaata|rasedus}}
Raseduse ajal komplekteerib [[emakook]] lisaks teistele [[hormoonid]]ele ka suurel hulgal östrogeene. Raseduse viimases veerandis võib östrogeenimolekulide komplekteerimine olla ligi 300 korda nii suur kui [[menstruaaltsükkel|menstruaaltsükli]] keskel, nende toimel suurenevad [[emakas]], [[välissuguelundid]] ja ka [[piimanäärmed]].<ref>"[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]]", Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 473, :2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
 
Östrogeeniringlus tagab inimesele paljunemisvõimelisuse ja terve [[libiido]], [[luurakk]]ude optimaalse käibe, seedeelundkonna toimimise, [[kolesterool]]i ning sapiringluse, normaalse naha ja juuksed, vedelike tasakaalu ja hoiab ära östrogeenitundlike kasvajate vohamise (näiteks 80% rinnanäärmete kasvajatest on hormoonitundlikud, st vajavad kasvuks ja paljunemiseks märkimisväärsetes kogustes ringlevaid östrogeene).<ref>[http://www.naturone.com/xeno-oestrogens1.html Xenoestrogens - Chemical hormones in your daily lives], Veebiversioonveebiversioon (vaadatud 10.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
==Vanemad nimetused==
44. rida ⟶ 45. rida:
{|class="wikitable sortable"
!Aasta
!Molekul inginglise kkeeles vanem termin
!Keemiline valem
!Eestikeelne termin
65. rida ⟶ 66. rida:
|C<sub>18</sub>H<sub>24</sub>O<sub>2</sub>
|[[östradiool]]
 
|}
 
 
==Sünteetilised östrogeenid==