Pihtla mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
lisasin ajaloo |
||
1. rida:
'''Pihtla mõis''' (ka ''Pichtendahl, Brakelshof'') oli mõis [[Saare maakond|Saaremaal]] [[Püha kihelkond|Püha kihelkonnas]], mis jääb kaasajal [[Pihtla vald|Pihtla valla]] territooriumile.
== Ajalugu ==
1590 – mõisa omanikuks märgitud Harald Brakel, kes töötas [[maanõunik|maanõunikuna]].
16. saj lõpp – mõis müüdi Reinh. Arnepile, kellele kuulusid [[Tagamõisa (Kihelkonna)|Tagamõisa]] ja [[Rootsiküla (Kihelkonna)|Rootsiküla]].
17. saj algus – mõis läks võlgade kateks riigi kätte, st [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigi]] omandisse.
1630 - [[Taani kuningas]] [[Christian IV]] müüs Pihtla mõisa, mis jõudis [[von Budde|von Buddede]] kaudu Christian [[Poll|Polli]] kätesse.
1701 - mõis kuulus taas riigile, algselt [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigile]] ja hiljem [[Vene tsaaririik|Vene Tsaaririigile]].
1748 - mõis tagastati suguvõsale. Järgmiseks omanikus sai Cristian [[Poll|Polli]] pojatütar Dorothea Repin, kelle abikaasa oli vürst Vassili [[Repin]]. Dorothea Repin müüs mõisa peagi ära.
1751 – mõisa ostis Repinilt [[asehaldur]] O. F. [[Vietinghoff]] ning temalt omakorda [[Thomas von Dellingshausen]] kuulsast [[Dellingshausen|Dellingshausenite aadlisuguvõsast]]. .
1765 – [[Thomas von Dellingshausen]] ostis lisaks ka P. A. [[von Sass|von Sassilt]] puuduolevad Pihtla mõisa maad, mis olid 1551. aastal läänistatud [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|piiskop Johannes Münchhauseni]] poolt. Mõisa praeguse peahoone kiviosad pärinevad samuti Dellinghauseni perioodist.
19. saj – mõis vahetas sageli omanikke, kuuludes nt [[Nolcken|Nolckenitele]], kelle kaudu said hiljem rentnikeks Tonner ja sejärel Siirak. 1860. aastatel valmis lõplikult mõisa praegune peahoone. Aastal 1893 alustas ühes mõisa üürikorteris tegevust [[Saaremaa kurtide kool]].
1903 – mõisa ostis A. J. Schlup ning see jäi riiigi poolt võõrandamata. Schlup tegeles [[juust|juustutootmisega]] ning oli abielus kohaliku naisega. Pihtla mõisal oli [[Kuressaare|Kuressaares]] Pikal tänaval ka Pihtla koda, kuhu Schlup rajas suure juustutööstuse. See asus umbes Pikk 60 kohal ja on täielikult hävinud. [[Albert Schlup]] suri [[Pihtla|Pihtlas]] ning on maetud [[Kudjapäe kalmistu|Kudjapäe kalmistule]]. Tema järel tegeles mõisaga ta poeg Leonarth Schlup. I maailmasõja järgselt tegutses mõisas [[Pihtla kool]].
1939 – Leonarth Schlup lahkus Pihtlast [[Šveits|Šveitsi]]. Mõisahooneid kasutasid tema volinikud Emiil Lõhmus ja Rihard Vessik.
1940 – seoses [[Nõukogude võim|nõukogude võimuga]] läks mõis koos maadega riigi omandisse. Algselt oli seal täkutall ja hobulaenutuspunkt, aastast 1956 kasutas neid Eesti Aianduse Trust, rajades viljapuuaeda. Kõik peale 15-hektarilise sordivõrdlusjaama läks “Kungla” kolhoosi koosseisu. Viimases lõpus olid mõisas korterid, nüüd seisab hoone juba mitukümmend aastat tühjana.
| |||