Karl Wilhelm von Toll: erinevus redaktsioonide vahel

▲[[Pilt:Karlvtoll.jpg|thumb|Krahv '''Carl Friedrich von Toll''']]

▲Krahv '''Karl Wilhelm von Toll''' (Карл Вильгельм Федоривич Толль; [[19. aprill]][[ 1778]] [[Tallinn]] – [[5. mai]] [[1842]] [[Sankt Peterburg]]) oli [[Venemaa|Vene]] sõjaväelane ja riigimees.

▲Karl Wilhelm von Toll astus [[1796]] Vene sõjaväkke. [[1799]] tegi ta kaasa [[Aleksander Suvorov]]i sõjaretke [[Itaalia]]sse. [[1805]] määrati ta kindralstaapi ja ta osales [[major]]ina [[Austerlitzi lahing]]us. Seejärel sõdis von Toll [[Türgi|türklaste]] vastu. [[1812]]. aastal oli ta [[Mihhail Kutuzov]]i [[kortermeister]] ja [[1813]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly| Barclay de Tolly]] kortermeister. Pärast [[Leipzigi lahing]]ut sai von Toll [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]], [[1823]] keisri kindraladjutandiks ning 1. armee kindralstaabi ülemaks. [[1825]] ülendati ta jalaväekindraliks. [[1829]]. aastal võttis ta kindralstaabi ülemana osa Vene-Türgi sõjast. [[11. juuni]]l [[Kulevca]] piiramise ajal annetati talle krahvitiitel. [[Poola]] sõjakäigu ajal [[1831]] oli ta kindral [[Hans Karl von Diebitsch-Sabalkanski|Diebitschi]] staabiülem. Diebitschi surma järel võttis armee juhtimise enda kätte marssal [[Ivan Fjodorovitš Paskevitš]] ja [[8. september|8. septembril]] 1831 vallutati [[Varssavi]]. See oli viimane sõjaretk, mille von Toll kaasa tegi. Seejärel sai ta Vene riiginõuniku ametikoha ja suundus poliitikasse. [[1833]] määrati ta Venemaa teedeminstriks. Karl Wilhelm von Toll suri [[1842]] ja maeti oma perekonna hauakabelisse, mis asus talle kuuluvas [[Aruküla mõis]]as [[Järvamaa]]l.