'''Vabahärra''' (saksa ''Freiherr'', rootsi ''friherre'') oli [[Saksamaa]]l [[läänindusajastu]]l [[maahärra]] teenistusest vaba [[aadlik]]u [[aadlitiitel|tiitel]]; hiljem auastmelt [[krahv]]ile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka [[Rootsi]]s). Loetakse tasemelt võrdseks [[parun|parunitiitliga]].
==Vabahärra tiitel Eesti- ja Liivimaal==
Kuigi vabahärra ja [[parun]]i tiitel on staatuselt võrdsed, on neil Eesti- ja Liivimaa aadlitiitlitesüsteemis erinev kujunemislugu.
Kui 18. sajandil enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus Eesti- ja Liivimaa vallutamist Peeter I poolt annetati aadlikele vabahärratiitlid enamasti kas [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningalt]] või [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisrilt]].
[[18. sajand]]il pärast parunitiitli sisseseadmist Venemaal, anti ka [[Läänemereäärsete kubermangude aadlisuguvõsad]]e esindajatele õiguse end [[parun]]iks tituleerida.
[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa keiser|keisri]] [[Aleksander II]] ajal [[19. sajand]]i teisel poolel annetati hulk parunitiitleid ka Läänemereäärsete kubermangude aadlisuguvõsade esindajatele ja perekondadele, kellel neid varem polnud.
Vabahärratiitlit kasutatati koos [[partikkel|partikliga]] [[von]], parunitiitlit mõnede eranditega ilma von’ita. Samas aga kasutasid parunitiitlit ka aadliperekonnad, kes tegelikult olid varem saanud vabahärra tiitli.
