Arutlus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Arutlus''' (ka '''[[järeldus (täpsustus)|järeldus]]''', '''[[argument]]'''; [[inglise keel]]es ''argument'') koosneb [[eeldus]](t)est ja [[järeldus]]est. Nii eeldus(ed) kui ka järeldused on [[propositsioon]]id ([[väide|väited]]), mis tavaliselt on väljendatud [[lause]]tega. Arutlus ei saa koosneda lausetest, sest muidu ei saaks üht ja sama arutlust esitada eri [[keel (keeleteadus)|keel]]tes.

 

 

==Arutluse esitamise vorm==

Arutluse väljenduses esitatakse kõigepealt eeldus(ed) ning seejärel järeldus. Järeldus eraldatakse eeldus(t)est kas pika rõhtkriipsuga eelduste all ja ühtlasi järelduse kohal või sõnadega "järelikult" (traditsiooniline väljend), "seega", "niisiis" (on ka teisi väljendeid). Formaalsema esituse puhul kasutatakse näiteks tähistust ''p''₁, ''p''₂, ..., ''p''_''n''; ''p''_''n''+1, kus ''p''_''i'' (1≤''i''≤) on [[propositsioon]]id.

 

==Klassikaline näide==

Klassikaline arutluse näide:

 

 

==Vaikivad eeldused==

Arutlused, mida tavaelus esitatakse, võivad sisaldada [[vaikiv eeldus|vaikivaid eeldusi]] ([[varjatud eeldus]]i). Näiteks arutluses

 

 

==Arutluse kehtivus==

Arutlust, milles järeldus [[järeldumine|järeldub]] eeldus(t)est, nimetame [[kehtivus|kehtiv]]aks. Arutlus on kehtiv (ehk kehtib), kui pole [[loogiline võimalikkus|loogiliselt võimalik]], et kõik eeldused oleksid [[tõesus|tõesed]] ja järeldus [[väärus|väär]].

 

 

==Vaata ka==

*[[Deduktiivne arutlus]]

*[[Induktiivne arutlus]]

*[[Argument]]