PN-3: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luseehitust sai mõnes kohas lihtsustatud.
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
{{lennuk
|lennuki_nimi = PN-3, hüüdnimega "Isamaa Päästja"
9. rida ⟶ 8. rida:
|tüüp = luure-, hävituslennuk
|meeskond = 2
|pikkus = 8,95m95 m
|tiivaulatus = 10,38m38 m
|tiivapindala =
|tühimass =
|stardimass =
|mootor = 570hj [[Rolls Royce]] Kestrel
|kiirus = 395km/h (4000m kõrgusel)
|reisikiirus =
|lennulagi = 5000 + ?m
|lennukaugus =
|relvastus = 2 kuulipildujat[[kuulipilduja]]t
|lennukite arv = 1
}}
'''PN-3''', hüüdnimega "Isamaa Päästja", oli [[Luurelennuk|luure-]] ja [[hävituslennuk]], ehitatud [[Eesti]]s [[1938]]. aastal.
 
PN-3 oli kiireim Eestis konstrueeritud [[lennuk]].
 
== Ajalugu ==
 
Lennuki esimesed joonised tegi 1935. aaastal Peterburist[[Peterburi]]st pärit Eestis elav aadlisoost insener Küttner, kes 1937. aastal siirdus [[Saksamaa]]le. Töö viisid lõpule [[Voldemar Post]], [[Rein Tooma]] ja E. Lesta. Lennuk sai valmis 1938.a. aastal ning selle esmalend tehti 1939. aasta jaanuaris.<ref>Gerdessen, Frederik 2001: "Aeg mehed lennukid". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk 185</ref>
Valmis vaid prototüüplennuk, mis võeti õhukaitse relvastusse nr. 160 all. Kuna [[Eesti õhuvägi|Eesti lennuväe]] tase oli oma ajastu kohta nõrk, nimetas rahvas uut lennukit irvhammaste eeskujul "Isamaa päästjaks". Kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal, jõuti PN-3-ga sooritada kokku 104 maandumist ja lennata 31 tundi. Aasta jooksul plaaniti ehitada 6 lennukit, kuid alanud [[Nõukogude Liitokupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni]] tõttu Eestis jäi see teostamata. Okupatsioonivõim lasi [[1940]]. aastal lennukilt mootori maha võtta ja kasutas lennukit polügoonil[[polügoon]]il laskemärklauana.
 
== Kirjeldus ==
 
PN-3 oli segakonstruktsiooniga, kaheistmeline, dubleeritud juhtimisega, alltiivaline lennuk, mille terastorudest kere sõrestikule oli tõmmatud riie. Lennuki keresõrestiku esiosa, alates kabiini esi-istme kohalt, katsid alumiiniumpaneelid[[alumiinium]]paneelid. Vabaltkandev [[Tiib (lennundus)|tiib]] oli täielikult puitkonstruktsiooniga ning varustatud allapoole avaneva spoilerilaadse tagatiivaga.
 
Lennukiehitajate majandusliku piiratuse tõttu, ehitati prototüüp lennus mitte sissetõmmatava telikuga[[telik]]uga, mille rattad kaeti voolundajatega. Järgmistele lennukitele planeeriti sissetõmmatav telik.
 
Ajutise lahendusena asetati prototüübile Eesti õhuväe biplaanide[[biplaan]]ide [[Hawker Hart]] varumootor (vesijahutusega 12 silindriline V-mootor), mis ajas ringi hävituslennukitele uuenduslikku kolmelabalist ([[Rotol]] või [[de Havilland]], muutuvsammuga?) metall-[[propeller]]it. Järgmistele ehitatavatele lennukitele kavatseti paigaldada modernne 1000 [[Hobujõud|hj]] V-ridamootor.
Järgmistele ehitatavatele lennukitele kavatseti paigaldada modernne 1000hp V-ridamootor.
 
Lennuk oli eriti hea manööverdusvõimega. Kõrguse 5000m5000 [[Meeter|m]] saavutas 11,4 minutiga[[minut]]iga.
 
==Kirjandus==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti lennundus]]
46. rida ⟶ 47. rida:
[[Kategooria:Hävituslennukid]]
[[Kategooria:Luurelennukid]]
 
==Kirjandus==
{{viited}}