Vikipeedia

Vabaduse väljak: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Parandatud
1. rida:
{{ajakohasta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Voidusammas590.jpg|pisi|300px|Vabaduse väljak. Vaade [[Harjumägi|Harjumäelt]]. Esiplaanil [[Vabadussõja võidusammas]], vaadevasakul Harjumäeltnn [[EEKS-MAJA]], taga [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]].]]
'''Vabaduse väljak''' on [[Tallinn]]a esindusväljak [[TallinnaKesklinna kesklinnlinnaosa]]ass [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ja [[Harjumägi|Harjumäe]] vahel, [[Kesklinna linnaosa]]s.
 
Väljak on läbi ajaloo jooksul kandnud ka nimesid '''Heinaturg''', '''Peetri plats''', '''Võidu väljak'''.
 
Vabaduse väljak onpiirneb idas [[Tallinna keskväljak,Jaani midakirik|Jaani läbib üks Tallinnakiriku]] põhimagistraalidestja [[Pärnu maantee]]ga, ningläänes linna[[Harjumägi|Harjumäega]], keskpunktistpõhjas lähtuvadkunagise põhiteed[[EEKS-MAJA]], [[Tallinna linnaosadKunstihoone]]esse., Vabaduse[[Eesti väljakultKunstnike algabLiit|Eesti läänesuundaKunstnike viiv [[Kaarli puiesteeLiidu]]; põhjasuundamaja –ja [[Georg Otsa nimeline Tallinna vanalinnMuusikakool|Tallinna Muusikakooli]]a suunduvhoonega, lõunas [[HarjuScandic Palace|Scandic Hotel tänavPalace'i]]; idasuunas viiv, [[EstoniaVene Teater|Vene puiesteeTeatri]], lõunasuunasja [[RoosikrantsiTallinna tänavLinnavalitsus]]e hoonega.
 
Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas [[Kaarli puiestee]], põhja suunas [[Tallinna vanalinn]]a viiv [[Harju tänav]], ida suunas [[Estonia puiestee]] ja lõuna suunas [[Roosikrantsi tänav]].
[[Pilt:Plaza de la Libertad, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 11.JPG|pisi|Sissepääs [[AHHAA|Teaduskeskuse AHHAA]] Tallinna filiaali näituseruumidesse ja jalakäijate tunnelisse]]▼
 
== Väljaku ümbrus ==
▲[[Pilt:Plaza de la Libertad, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 11.JPG|pisi|]]
Vabaduse väljaku ääres asuvad:
*[[Vabadussõja võidusammas]] (2007);
*[[Tallinna Jaani kirik]] (1870), Vabaduse väljak 1 (valm 1870);
*Elumaja, Ikoos esimesel korrusel asuvate äriruumidega, Vabaduse väljak 2 /[[Suur-Karja tänav]] 18;
*Hotell [[Scandic Palace|Scandic Hotel Palace]] (1936), Vabaduse väljak 3 (valm 1936);
*[[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool]], Vabaduse väljak 4;
*[[Vene Teater]] (1926), Vabaduse väljak 5 (valm 1926);
*[[Kunstihoone galerii]], SA Tallinna Kunstihoone Fondi kontor, [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ateljeed ja erakorterid (1953), [[Kunstihoone galerii]], SA Tallinna Kunstihoone Fondi kontor, Vabaduse väljak 6 (1953);
*[[Tallinna Linnavalitsus]]e hoone, Vabaduse väljak 7;
*[[Tallinna Kunstihoone]] (1934), [[Eesti Kunstnike Liit]], [[Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus]], Vabaduse väljak 8 (1934);
*[[TeaduskeskusAHHAA|Teaduskeskuse AHHAA]] Tallinna filiaal, Vabaduse väljak 9
*[[Esimene Eesti Kindlustuse Selts|Esimese Eesti Kindlustuse SeltsSeltsi Maja]] ([[EEKS-MAJA]]) (1936); arhitekt [[Robert Natus]]<ref>[[Andres Klemet]],. [http://kultuur.elu.ee/ke498_kohvikud.htm Tallinna vanad kohvikukohvikud],. Kultuur ja Elu, 4/2009.</ref>), Vabaduse väljak 10, arhitekt [[Robert Natus]];
*[[Vabaduse kell]] [[Kaarli puiestee]] alguses (20042003);
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Harju värav, 19sajI.jpg|thumb|Vabaduse väljaku piirkond 19. sajandi esimesel poolel]]
[[Pilt:Vabaduse väljak, 1920.jpg|pisi|Vaade Peetri platsile ja [[Kaarli puiestee]]le, (1920)]]▼
 
===;16. sajand===▼
▲[[Pilt:Vabaduse väljak, 1920.jpg|pisi|Vaade Peetri platsile ja [[Kaarli puiestee]]le, 1920]]
▲===16. sajand===
[[Müürivahe tänav]]a ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel [[Harju tänav]]a lõigul asus [[Tallinna linnamüür]]is [[Harju värav]] koos kahe [[eesvärav]]aga. 1538. aastal müüriti kaitsesüsteemide ümberkorraldamise käigus pea 230 aastaks Harjuvärav kinni.
 
===;17. sajand===
Tänapäeva Vabaduse väljaku läänekülg fikseeriti [[1672]]. aastal, kui [[Toompea]] kaitseks alustati [[Ingeri bastion]]i ehitust, mis valmis [[1700]]. aastaks, sellel ajal täitsid suure osa tulevasest väljakust laiad [[vallikraav]]id, mis [[Tallinna muldkindlustusvöönd#Toompead ja vanalinna ümbritsevad bastionid, retuudid ja eelkindlustused|kavatseti asendada kaitsebastionidega]].
 
===;18. sajand===
Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõppu suleti nüüdseks hävinud Harju ehk [[Sepa värav]]a tagune Heinaturust lõunapool asunud ja [[Tallinna piiramine (1710)|1710. aasta Tallinna piiramise]] ajal [[katk]]u surnud ja maetutega (tänapäeva [[Roosikrantsi tänav]]a alguses) asunud Püha [[Barbara kalmistu]], kuid ala jäi asustamata kuni 19. sajandi keskpaigani<ref>Siim Sultson,. [http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=72728 Vabaduse väljak taas lõpusirgel],. Äripäev, 2. aprill 2009.</ref>.
 
Väljaku kohta on antud ajal kasutatud ka venekeelset väljendit ''Uus väljak'' (''Новая площадь'') (±1767).
 
====;19. sajand====
[[1857]]. aastal pärast Tallinna kindluse väljaarvamist Venemaa keisririigi kindluste nimekirjast anti Tallinna kindlustusrajatised linnale üle ning linn kavandas linna ümbritseva senise maapoolse [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i asemele avalikud [[haljasala]]d. Algas järk-järguline [[Ingeri bastion]]i ([[Harjumägi]]) esise vallikraavi täitmine ning bastionide haljastamine. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Ingeri bastion veel kõndimiseks ohtlik ala, puudusid igasugused piirdeaiad, Harju värava poolt ei olnud Toompeale ülespääsu võimalust. Olukord muutus [[1861]]. aastal, kui valmis [[Komandandi tee]] ja [[1864]]. aastal [[bürgermeister]] [[Carl August Mayer]]i (1789–1871) eestvõttel ja finantseerimisel ehitatud [[Mayeri trepp|Mayeri trepi]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2217 Kultuurimälestis, 2217]</ref> ehitamisega. Harju väravate esine ala oli tuntud '''Heinaturu''', [[Palgi turg|Palgi turu]], (saksa keeles ''Heumarkt'', vene keeles ''Сенной рынокъ'' ja ka [[Puu- ja Heinaturg|Puu- ja Heinaturu]] (''Holz- und Heumarkt'') nime all.
 
Peale heina müüdi seal ka kõige erinevamaid muid kaupu. Turul oli [[voorimees]]te seisukoht ja küna nende hobuste jootmiseks. Üle platsi [[Harju värav]]ast kuni hilisema [[Pärnu maan­tee]]ni kulges diagonaalis tee. Läänest platsile suunduv [[Kaarli puiestee]] rajati samuti juba 1860. aastatel.
45. rida ⟶ 46. rida:
Aastatel [[1862]]–[[1867]] ehitati esimese suure hoonena Heinaturule [[Tallinna Jaani kirik]], mille kavandas arhitekt [[Christoph August Gabler]]. Väljakul oli ka kaev ja kiriku juures plekist välikäimla, mis 1903. aastal tellismajakesega asendati. Madal hoonestus ümbritses Heinaturgu peagi lõunast ja idast, väljaku kujunemise seisukohalt oli olulisim Pärnu maantee nurgal seisnud madal kivimaja, kus aastast 1880 tegutses kool. [[1875]]. aastal lammutati lõplikult transpordiliikluse võimaldamiseks, vanalinna lõunaküjel asunud [[Harju värava eesvärav]].
 
====;20. sajand====
[[1910]]. aastal, seoses Tallinna alistumise kahesajanda aastapäevaga Vene vägedele [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], nimetati senine Heinaturg '''Peetri plats''' (''Peterplatz'' või ''Peters-Platz'', ''Петровская площадь'') ja avati platsil [[Peeter I]] [[Peeter I ausammas Tallinnas|ausammas]], koos ausamba püstitamisega sillutati plats lõpuks [[munakivisillutis|munakividega]]. [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] Peeter I ausammas kõrvaldati platsilt [[Eesti Vabariigi valitsus]]e otsusega [[1922]]. aastal.
[[Pilt:Tallinn24Feb1918.jpg|left|pisi|1919[[24. aastalveebruar]] 24[[1919]]. veebruariVabariigi esimese aastapäeva tähistamine Peetri platsil Tallinnas.]]
 
Aastatel 1913–1915 ehitati Peeteri platsi [[Pärnu maantee]] poolsesse äärde [[August Rosenberg]]i kavandatud [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]] (tänapäeva [[Tallinna Inglise Kolledž]]).
66. rida ⟶ 67. rida:
 
[[1948]]. aastal sai Vabaduse väljakust taas '''Võiduväljak''', mille lahutamatuks osaks pidi saama Võidu monument. [[1949]]. aastal valmis [[Alar Kotli]] projekteeritud [[Tallinna Kunstihoone|Kunstifondi hoone]] väljaku kirdenurka ning aasta hiljem püstitati [[Harju mägi|Harjumäe]] nõlvale [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] monument koos suurejoonelise trepiga.
[[Pilt:Kohvik Wabadus Tallinnas Vabaduse platsil, 8. september 2011.jpg|pisi|Kohvik Wabadus, (2011)]]
[[1957]]. aastal lisandus väljaku lääneküljel paikneva madala paemüüri kohale [[Juhan Raudsepp |Juhan Raudsepa]] kavandatud [[21. juuni]]l ning 6. ja [[11. juuli]]l [[1940]]. aastal toimunud massimiitingust osavõtnute mälestuskivi.
 
77. rida ⟶ 78. rida:
[[1998]]. aastal otsustati kuulutada välja uus detailplaneeringu koostamise riigihankekonkurss. Selle võitsid arhitektid [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]] ja [[Tiit Trummal]]. [[1998]]. aasta suvel paigaldati ajutiselt parkivatest autodest vabastatud väljakule [[konteinerhaljastus]] ja pingid, asfaldile joonistati lilled. [[2001]]. aasta aprillis otsustas linnavolikogu rajada [[Vabaduse monument|Vabaduse monumendi]] ja käivitada selleks monumendikonkursi. [[2004]]. aasta sügisel esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega vabadusmonumendi asupaigaks saaks [[Ingeri bastion]]i müüride väljakaevamisega [[Mayeri treppid]]e kõrvale tekkiv tühi plats.
 
====;21. sajand====
[[Pilt:Vabadusemyyrid.JPG|thumb|Väljakaevamised Vabaduse väljakul (juuni 2008). aasta juunis]]
[[2003]]. aastal rajati Kaarli puiestee Vabaduse väljaku poolsesse otsa [[Leonhard Lapin]]i kavandatud [[Vabaduse kell]].
Vastavalt kavandile kõrgub mustal marmoralusel kaks 12-meetrist sammast – sinine metallist ja valge paekivist, mis kokku sümboliseerivad igavikulisust (must), kaasaega (sinine) ja vabadusideaale (valge).
88. rida ⟶ 89. rida:
== Pilte ==
<gallery>
Vabadusekell.jpg|[[Vabaduse kell]] [[Kaarli puiestee]] alguses
Vabaduse väljak 2009.jpg|Vabaduse väljak, vaatega [[Tallinna Jaani kirik]]ule, 25. augustil 2009
Elmar Lohk - Palace.JPG|Hotell[[Scandic Palace,|Scandic 2006Hotel Palace]]
Pilt:Teatro Estatal Ruso, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|[[Vene Teater]], Vabaduse väljak 5
Tallin City Hall 1 beentree.jpg|[[Tallinna Linnavalitsus]]e hoone, Vabaduse väljak 7
Tallinna kunstihoone, 1934.a., 1961.jpg|[[Tallinna Kunstihoone]], [[Eesti Kunstnike Liit]], [[Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus]], Vabaduse väljak 8
</gallery>
 
103. rida ⟶ 104. rida:
 
== Kirjandus ==
*[[Dmitri Bruns]]. "''Tallinn. Linnaehituslik kujunemine",''. Tallinn,: [[Kirjastus Valgus]], 1993;.
*Tallinna Entsüklopeedia, 2004.
*[[Ulla Kadakas]],. Tallinna Vabaduse väljaku neoliitikumi asulakoht Eesti samaaegsete rannikualade kontekstis [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15156/Kadakas_Ulla.pdf;jsessionid=2C7584993639A7F322E932571A74F533?sequence=1 Tallinna Vabaduse väljaku neoliitikumi asulakoht Eesti samaaegsete rannikualade kontekstis],. Tallinna Ülikool, 2010.
 
==Välislingid==
116. rida ⟶ 117. rida:
*[http://www.epl.ee/artikkel/436080 TV3: Vabaduse väljaku äärsed ettevõtted tõstsid ehitustegevuse osas hädakisa], Eesti Päevaleht, 21. juuli 2008
*[http://www.epl.ee/artikkel/436614 Vabaduse väljakult avastati kiviaegne asulakoht], Eesti Päevaleht, 27. juuli 2008
*[[Merike Tamm]], [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=39004 Vabaduse väljak suletakse kaheksaks kuuks] – Postimees, 7. oktoober 2008.
* [[Merilin Kruuse]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457357 Vabaduse väljakult tuli nähtavale arvatavalt keskaegse elamu kelder] EPL, 3. veebruar 2009
* [[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458818 Arheoloogid leidsid Vabaduse platsilt Põhjasõja-aegse skeleti] EPL, 13. veebruar 2009
*[[Siim Sultson]], [http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=72728 Vabaduse väljak taas lõpusirgel], Äripäev, 2.04.2009
*[[Ulla Kadakas|Ulla]] ja [[Villu Kadakas]], [[Lembi Lõugas]], [[Alar Rosentau]], [[Leili Saarse]], [[Jüri Vassiljev]], [http://www.horisont.ee/node/1188 Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt], Horisont, 5/2009
* [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=154628 Savisaar kuulutas Vabaduse väljaku avatuks] – Tallinna Postimees, 20. august 2009
* [[Villu Kadakas]]. [http://www.ekspress.ee/2009/08/22/varia/44480-heinaturg--peetri-plats--vabaduse-valjak?utm_source=uudisplokk7&utm_medium=banner&utm_term=exchange&utm_content=sisu&utm_campaign=ekspress Heinaturg – Peetri plats – Vabaduse väljak], Eesti Ekspress 22. august 2009
*[[Teet Teder]], [http://www.ohtuleht.ee/429746 Tallinna Vabaduse väljak rajati prügimäe peale], Õhtuleht, 4. juuni 2011
* [http://www.hot.ee/vabadusev/ VABADUSEVabaduse VÄLJAKväljak]
* YouTube video: [http://www.youtube.com/watch?v=HkAEFvdGhWk&NR=1 YouTube: Vihmasadu Vabaduse väljakul],. 15.07. juuli 2010
 
{{Coordinate|NS=59.433756|EW=24.744135|type=landmark|region=EE}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduse_väljak"