Erinevus lehekülje "Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
[[File:Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon.jpg|thumb|282x282px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon]]
[[Baltimaad|Baltimaade]] suurim spordimuuseum, '''Eesti Spordimuuseum''', asubon [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad|Baltimaade]] suurim [[spordimuuseum]].
 
Tavapäraste spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel [http://www.spordimuuseum.ee/pusinaitus püsinäitusel] võimalik uudistada suurejoonelist [[Eesti olümpiavõitjad|olümpiamedalite]] kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust [[Köievedu|köieveo]]- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses [[olümpiamängud|olümpiarännakus]], pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis igal aastal ligi kümmekond väiksemat näitust ning muuseum korraldab ka hulgaliselt näituseid ja väljasõite väljaspool Tartut.
 
[[9. veebruar]]il [[2011]] avati [[Otepää]]l spordimuuseumi filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mis asub [[Tehvandi staadion]]i hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka [[FIS]]-i tunnustuse. <ref>http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed</ref>
Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.
 
Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse pidevalt erinevaid näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid. Tervikliku ülevaate Eesti Spordimuuseumis toimunud näitustest, üritustest ja muust tegevusest saab muuseumi kodulehekülje [http://spordimuuseum.ee/uudiste-arhiiv uudiste arhiivi] vahendusel.
 
==Ajalugu==
[[File:Eesti Spordimuuseumi püsinäituse raskejõustikusaal.jpg|thumb|277x277px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse [[Raskejõustik|raskejõustikusaal]]]]
Mõte “spordiasjade muuseumi” rajamisest on Eestimaal olemas olnud sadakond aastat. Juba [[1913]]. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud [[Kalev (spordiselts)|Kalevi]] seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!
 
1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja [[Tõnu Võimula]] südameasjaks.
 
===Muuseumi tegelik loomine ===
'''Muuseumi tegelik loomine.''' Sõjatuulte vaibudes pärandas [[Tõnu Võimula]] nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona Tartu ülikoolis spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kehalise kasvatuse kateedri juhataja [[Aksel Tiik]].
 
Toimkond tegutses mõjusalt ja juba [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] [[1963]] kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.
 
===Riiklik Spordimuuseum===
'''Riiklik Spordimuuseum.''' Sammhaaval sai ühiskondliku muuseumi inimestele selgeks, et nende entusiasmist muuseumi arengu tagamiseks ei piisa ja nii võeti suund riikliku muuseumi loomisele. 1. juulil 1967 asutatigi lõpuks [[ENSV Ministrite Nõukogu]] määrusega ENSV Kultuuriministeeriumile alluv riiklik spordimuuseum, mille esimeseks direktoriks sai spordimuuseumi sünnile kaasa aidanud spordiajaloolane [[Olaf Langsepp]].
 
'''Hetki muuseumi==Muuseumi ajaloost:'''==
 
*[[1969]]: esimene näitus väljaspool oma maja – “Maadluskorüfee [[Georg Hackenschmidt]]”
[[Pilt:QRpedia Eesti Spordimuuseumis.jpg|pisi|Spordimuuseum võttis 8. juunil 2012 esimese muuseumina Eestis kasutusele [[QRpedia]] süsteemi.|277x277px]]
*[[1971]]: avaneb I püsiekspositsioon “Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”
*[[1975]]: kogud ületavad 10000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
 
*[[1977]]: algab I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
[[1975]]: kogud ületavad 10000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
*[[1978]]: toimub spordimuuseumi I konverents
 
*[[1987]]: avaneb II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”
[[1977]]: algab I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
*[[1989]]: luuakse Eesti Spordiajaloo Selts
 
*[[20021993]]: kogud ületavad 100 00050000 museaali piiri
[[1978]]: toimub spordimuuseumi I konverents
*[[1995]]: [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kiriku]] tiibhoone tagastatakse kogudusele
 
*[[1996]]: muuseumile antakse üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15
[[1987]]: avaneb II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”
[[File:Hetk Eesti Spordimuuseumi ajutiselt näituselt "Baruto. 10 aastat Jaapanis".jpg|thumb|277x277px|Hetk ajutiselt näituselt "[[Baruto]]. 10 aastat Jaapanis"]]
 
*[[2001]]: toimub uude majja kolimine
[[1989]]: luuakse Eesti Spordiajaloo Selts
*[[2001]]: avaneb veebileht [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
 
*[[19932002]]: kogud ületavad 50000100 000 museaali piiri
*[[2004]]: avaneb III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”
 
*[[2006]]: Eesti Spordimuuseumist saab rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
[[1995]]: [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kiriku]] tiibhoone tagastatakse kogudusele
*[[2010]]: Eesti Spordimuuseum liitub rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
 
*[[2011]]: uksed avab spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
[[1996]]: muuseumile antakse üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15
*[[2012]]: ilmavalgust näeb ajakirja "Sport&Muuseum" esimene number
[[File:Hetk Eesti Spordimuuseumi ajutiselt näituselt "Baruto. 10 aastat Jaapanis".jpg|thumb|277x277px|Hetk ajutiselt näituselt "[[Baruto]]. 10 aastat Jaapanis"]]
*[[2013]]: Eesti Spordimuuseum tähistab 50. sünnipäeva
[[2001]]: toimub uude majja kolimine
 
[[2001]]: avaneb veebileht [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
 
[[2002]]: kogud ületavad 100 000 museaali piiri
 
[[2004]]: avaneb III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”
 
[[2006]]: Eesti Spordimuuseumist saab rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
 
[[2010]]: Eesti Spordimuuseum liitub rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
 
[[2011]]: uksed avab spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
 
[[2012]]: ilmavalgust näeb ajakirja "Sport&Muuseum" esimene number
 
[[2013]]: Eesti Spordimuuseum tähistab 50. sünnipäeva
 
==Kogud==
[[Pilt:Estonian Sports Museum.jpg|pisi|left|199x199px]]
Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi [[MuIS]]<ref>http://www.muis.ee</ref>, mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.
 
99 361

muudatust