Lübeck: erinevus redaktsioonide vahel

Lübecki vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

 

Lübeck toetas [[Saksa Ordu]]t, mille haru [[Liivi ordu]] oli juhtiv jõud Läti ja Eesti alade ristiusustamisel Maarjamaa ristisõjas. Kesk- ja varauusaegsesse Hansa Liitu kuulunud Lübecki ja Eesti linnade vahel toimus sajandeid elav kaubandus ja inimeste liikumine, millega kaasnesid ka kultuurilised mõjud. Näiteks oli praeguseks [[Niguliste kirik]]us eksponeeritava "[[Surmatants (Notke)|Surmatants]]u" autor [[Bernt Notke]] just Lübecki kunstnik, Lübecki ehitusmeistri [[Georg Teuffel]]i projekti alusel ehitati aga [[Narva raekoda]]. [[Lübecki linnaõigus]]e said Eesti linnadest teadaolevalt [[Tallinn]], [[Rakvere]] ja [[Narva]]. Ka pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. aastal [[Saaremaa]] ja Lübecki vahel. Esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega ilmusid 1525. aastal Lübeckis, kuid hävitati linna katoliikliku rae käsul. [[Tartu Jaani kogudus]]e kaplani [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]] trükiti Lübeckis kas 1553. või 1554. aastal.