Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: [[neuron]]id ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliia]]rakud. ArenebNärvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid nn [[refleksikaar]]e. Üldiselt on närvikude [[inertne]] (rakud ei paljune) ja koeliselt [[homogeenne]] (ei jagune alaliikideks). Närvirakke ühendavad omavahel [[sünaps]]id ning info ülekandel on vajalik keemilise [[keemiline transmitterNeurotransmitter|keemilise transmitterineurotransmitteri]] ehk virgatsaine olemasolu sünapsis.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" />

Kesknärvisüsteem koosneb peaajust (''encephalon'') ja seljaajust (''medulla spinalis''). Morfoloogiliselt iseloomustab seda bilateraalne sümmeetria (koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest), metameersus ehk segmentaarsus, neuronite koondumine morfofunktsionaalsete aladena. Siia kuulub närvirakkude põhimass, rakud on tihedalt üksteise kõrval ning kude võib nimetada kui väga spetsialiseerunud [[epiteel]]koeks. Kuna epiteelkoe funktsioonideks kehas on kaitse ja kommunikatsioon, siis närvikude muudab epiteelkoelt saadud info [[närviimpulss|närviimpulsiks]]. Stiimulid saabuvad kehasse väliskeskkonnast, närviimpulsid seevastu saabuvad kehast närvisüsteemi, seega käitub kesknärvisüsteem kui kommunikatsioonitsenterkommunikatsioonikeskus.

#[[somaatiline närvisüsteem]] ehk kehaline närvisüsteem (motoorne), mis juhib tahtele alluvate organite ning lihaste tööd;

Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi rakukeharaku keha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiud]]udeks. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinikiud]]udel on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukeha]]st ehk [[sooma]]st ehk [[perikarüon]]ist ning jätketest- [[akson]]ist ja [[dendriit|dendriididestdendriitidest]]. [[Rakutuum]], mis asub perikarüoni keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb tuuma ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suuraju kooresuurajukoore [[püramiidrakk|püramiidrakud]] ja [[spinaalganglion]]ide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakk|silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokonder|mitokondrid]] ja [[tsentrosoom]]id.

*# [[Nissli substants]], mis kujutab endast hästi väljakujunenud karedat [[ergastoplasmaEndoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilist retiikulumi]]t (valgusmikroskoobis hästi nähtavaid ribosomaalsete graanuliteribosoomide suuri kogumikke);

Peaaegu iga närvirakk omab vähemalt kahte eri tüüpi jätkeid: [[dendriit]]e ja [[akson]]it. Ärritust vastu võtvad närviraku jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi erutuslainena edasi juhtiv jätke on neuriit ehk akson. Igal neuronil on lugematulreeglina hulgalpalju dendriite, kusjuures on harv juhus, kui neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida kutsutakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat kutsutakse [[aksoplasma]]ks ning see on perikarüoni tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksonid on üldiselt ümbritsetud lipiide sisaldavast müeliinkihist. Neuraalne vastus on sooritatud aktsioonipotentsiaali kaudu "kõik või mitte midagi" printsiibil. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Kuna akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilist retiikulumi]], siis [[proteiin]]id sünteesitakse närviraku kehas ja mõned ka dendriitides. [[Valk|Valgud]] tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotuubul]]eid ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminaalidesse ([[anterograadne|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne|retrograadselt]]).<ref name="üldhistoloogia" />

# [[Mikrogliia]] ehk Hortega rakud on närvikoe kaitseülesandega rakud.<ref name="histology" />