Närvisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Närvisüsteem''' ([[ladina keel|ladina]] k. ''systema nervosum'') on [[elundkond]], mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat <ref> Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref>. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi [[siseelund|siseelundites]], [[lihas|lihastes]], [[veresoon|veresoontes]]
Enamikel loomadel koosneb närvisüsteem [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemist]] (KNS) ning piirde ehk [[perifeerne närvisüsteem|perifeersest närvisüsteemist]] (PNS). Kesknärvisüsteemi kuuluvad [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja [[närvirakk]]ude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi ([[ganglion]]itest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] e. vegetatiivseks närvisüsteemiks (ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt [[retseptor]]itelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist [[lihas]]te, [[liiges]]te, mõningate [[nääre|näärmete]] või muude efektororganite suunas (eferentne osa). [[Autonoomne närvisüsteem]] reguleerib [[silelihas]]te, [[südamelihase]], [[kops]]ude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist.
| |||