Erinevus lehekülje "California Ülikool Berkeleys" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
California Ülikool Berkeleys asutati 1868. aastal olles California Ülikoolide süsteemi kuuluvatest ülikoolidest vanim. Lisaks ülikoolile kaashaldab UC Berkeley kolme riiklikku laborit: Lawrence Berkeley, Lawrence Livermore'i ning Los Alamose riiklike laboreid.
 
Berkeley õppejõudude, teadlaste ning vilistlaste seas on 72 [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati, 7 [[Fieldsi medal]]isti ning 11 [[Pulitzeri auhind|Pulitzeri auhinna]] laureaati. Koos Berkeley riikliku laboriga on UC Berkeley teadlased avastanud 16 keemilist elementi sealhulgast plutooniumi, californiumi, berkeliumi ning einsteiniumi. Berkeley füüsik J. Robert Oppenheimer oli II Maailmasõja ajal Manhattani Projekti teadusdirektor, mille koordineerimiseks ta rajas Los Alamose Riikliku Labori ning mille raames töötati välja esimesed tuumapommid. UC Berkeley õppejõud Edward Teller töötas koos kollegikolleegi Stanislaw Ulamiga välja vesinikupommi.
 
Lisaks väga tugevale akadeemilisele ja teaduslikule keskkonnale on Berkeley tuntud kui üks Ühendriikide kontrakultuuri hälle. UC Berkeley tudengid on läbi aastakümnete silma paistnud oma poliitilise aktiivsuse poolest, mis sai alguse 1960. aastatel "Sõnavabaduse liikumisest" ning kestab tänase päevani.
 
1977. aastal koostas [[Bill Joy]] ülikoolis [[Unix]]i versioon, mida täna tuntaks [[BSD]] ('''''B'''erkeley '''S'''oftware '''D'''istribution'') UNIX-ina
544

muudatust