Redaktsioon: 11. jaanuar 2014, kell 17:23 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. juuni 2014, kell 22:50 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Gulbene, Vecgulbene Manor, Balta pils 13.JPG\|pisi\|300px\|Vana-Gulbene mõisa Valge loss.]] [[Pilt:Gulbene 035, opravená část zámeského komplexu.jpg\|pisi\|Endine mõisahoone, kus nüüd asub hotell.]]▼ '''Vana-Gulbene mõis''' (''Vecgulbenes muiža'') on mõis [[Läti]]s [[ Gulbene piirkond\| Gulbene piirkonnas]] [[Gulbene]] linna lõunaosas. [[Saksa keel]]es ''Alt-Schwanenburg''. Mõisa territooriumil asub vana linnamägi, millel asub tänapäeval [[Gulbene luteri kirik\|luteri kirik]], mis rajati [[Kulna piiskopilinnus]]e asukohale. Selle koha peal on juba ammusest ajast [[mõis]], esimesed ülestähendused mõisast pärinevad aastast [[1224]], aga hooned ehitati sinna aastal 1340. Varajasemate omanike hulka kuuluvad Rootsi kindral [[Gustaf Horn]] ja [[Burchard Christoph von Münnich]]. Aastast [[1872]] oli Vana-Gulbene [[Fitinghoff]]ide omand. Mõisast kujunes tähtsam koht aastal [[1802]], mil Vana-Gulbene läks von Wolffide perekonna valdusesse. Mõisas sündinud Isabella Freiin von Wolff abiellus [[1861]]. aastal krahv [[Ferdinand von Zeppelini]]iga. Wolffid rajasid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul uhke mõisakompleksi, kus toodeti nii õlut, viina kui ka juustu. Mõisal on kaks peahoonet. Esimene neist, '''Sarkanā pils''' ehk '''Punane loss''' on [[neogooti stiil]]is. Teine ja suurem Rooma villa stiilis peahoone kannab nime '''Balta pils''' ehk '''Valge loss''', ehitatud on see [[1763]]. aastal. Mõisa juures on ka arvukalt kõrvalhooneid, mis pärinevad samuti 19. sajandi lõpust. Säilinud on näiteks aiamajake, kasvuhooned, juustumeistri töökoda, tallid, maneež. Punases lossis asub Gulbene põhikool, Valge loss on hetkel avariilises seisukorras ja kuulub [[Malta ordu]]le. Mõisas viiakse läbi ekskursioone. [[Park\|Pargi]] rajasid von Wolffid 19. sajandi neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel. Pargi suurus on 500 [[hektar]]it. Selles eristatakse erinevaid osi -– Rudolfi park, Maria park. Park on vabakujundusega, kasutatud on [[romantism]]ile omaseid elemente -– sillad, tiigid, eksootiliste lillede grupid. Tänapäeval on pargi pindala Gulbene linna kasvu tõttu kahanenud 179 hektarini. <gallery> Gulbene Vecgulbenes muižas Sarkanā pils 2000-04-21.jpg\|Punane loss, kus asub Gulbene põhikool Gulbene, Vecgulbene Manor, Balta pils 04.JPG\|[[Reljeef (kunst)\|Reljeef]] Valge lossi peasissepääsul Gulbene, Vecgulbene Manor, Balta pils 06.JPG\|Avariilises seisukorras olev Valge loss 2013. aastal Gulbene.jpg\|Maakivist mõisa abihooned Vecgulbene manor buildings 01.JPG\| ▲~~[[Pilt:~~Gulbene 035, opravená část zámeského komplexu.jpg~~\|pisi~~\|Endine mõisahoone, kus nüüd asub hotell~~.]]~~ Vecgulbene manor buildings 08.JPG\| Vecgulbene manor buildings 04.JPG\|Detail ühel Vana-Gulbene mõisa hoonel. </gallery> ==Välislingid== 17. rida ⟶ 27. rida: [[Kategooria:Vidzeme]] [[Kategooria:Gulbene kihelkond]] [[Kategooria:Gulbene]]

Vana-Gulbene mõis: erinevus redaktsioonide vahel