Evolutsioonipsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
24. rida:
Tänapäeva evolutsiooniline psühholoogia lähtub sageli tähelepanekust, et paljud inimeste käitumisviisid on sellised, et nad ei taga üldse inimeste edukat paljunemist ja ellujäämist, vaid töötavad sellele mõnikord koguni vastu. Nii näiteks on [[spermapank]]a panustamine kulusid säästev võimalus oma paljunemisedukust suurendada. Ometi ei näita enamiku [[mees]]te käitumine, et neil oleks märkimisväärne [[vajadus]] spermapanka oanustada. Samuti oleks tänapäeva olusid arvestades näiteks autodekartus palju mõttekam kui madudekartus, vastikus alkoholi vastu oleks mõttekam kui vastikus sülje vastu. Ometi kardab enamik inimesi pigem madusid ja tunneb vastikust pigem sülje vastu. Sellistest tähelepanekutest võib jääda mulje, et inimeste vajadused ja tunded ei piirdu vahetult ellujäämist puudutavate huvidega.
Evolutsioonipsühholoogid seletavad sääraseid tähelepanekuid kohastumuse keskkonna (''[[environment of evolutionary adaptedness]]'',
Evolutsioonipsühholoogid väidavad, et käitumisviisid, mis on kiviaegse keskkonnaga hästi kohastunud, ei pruugi olla hästi kohastunud modernse keskkonnaga. Sellepärast võib tänapäeva kultuurides täheldada käitumisviise, mis tõsiselt takistavad edukat paljunemist ja ellujäämist. Evolutsioonipsühholoogilised teooriad kognitiivsete tunnuste tekkimise kohta peavad lähtuma kiviaegsetest keskkonnatingimustest.
== Ajalugu ==
|