Lepo Mikko: erinevus redaktsioonide vahel

Ta lõpetas aastal [[1927]] Tuhalaane algkooli. SaanuSaanud innustust naabertalust pärit maalikunstnikult [[Juhan Muks|Juhan Muksilt]], otsustas poiss pühenduda kunstiõpingutele. Aastatel [[1927]]–[[1930]] õppis ta [[Tallinn]]as [[Riigi Kunsttööstuskool]]is dekoratsioonimaali erialal (juhendajateks kunstnikud [[August Jansen]] ja [[Roman Nyman]]). Aastatel [[1930]]–[[1932]] õppis ta [[Tartu]]s kunstikoolis "[[Pallas (kunstikool)|Pallas]]" maalimist. Seal olid tema õpetajateks [[Voldemar Mellik]] ja [[Villem Ormisson]]. 1931-1935 katkesid õpingud rahapuudusel ning tulevane kunstnik töötas maalri, maamõõtja, põllutöölise ja lõpuks fotograafina. [[1936]]–[[1939]] jätkusid õpingud [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] ateljees ning õpingute lõpupoolel oli ta koos [[Elmar Kits|Elmar Kitse]] ja [[Richard Sagrits|Richard Sagritsaga]] õpetaja juures üüriliseks.

Õppereis Pariisi, mida peeti Pallase lõpetajate debüüdi vältimatuks tingimuseks jäi ära sõja puhkemise tõttu. Aastatel [[1940]]–[[1941]] tegutses ta asjaajajana [[Eesti Kunstnike Kooperatiiv|Eesti Kunstnike Kooperatiivis]] ja seejärel õppejõuna [[Tartu Kunstikool|Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikool]]is, mis moodustati Pallase baasil.

Aastal [[1944]] siirdus ta [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] kutsel Tallinna, [[ERKI]]-sse maaliõppejõuks, kus ta tegutses õppejõuna surmani; aastal [[1947]] sai ta [[dotsent|dotsendiks]], aastal [[1965]] [[professor]]iks. Tema käe all õppisid näiteks [[Malle Leis]], [[Kristiina Kaasik]], [[Tiit Pääsuke]], [[Gennadi Leontjev]], [[Saskia Kasemaa]] jt.

Osales esimest korda [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] näitusel [[1937]]. 1944 astus ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1962 toimus tema esimene isikunäitus [[Tartu Kunstimuuseum|Tartu Kunstimuuseumis]], 1962 ja 1963 näitused [[Kaunas|Kaunases]] ja [[Vilnius|Vilniuses]]. 1965 toimus isiknäitus [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumis]].

1940. aastate alguses viljeles noor Lepo Mikko natüürmorti ning väikeseformaadilisi [[Aktimaal|aktimaale]] ning maastikke. [[Hruštšovi sula]] ajal kujunes välja talle iseloomulik geometriseeriv pilditõlgendus, murutud toonide kooslusi eelistav [[koloriit]] ning kindel seos tollase ajastu sotsmodernistliku [[Arhitektuur|arhitektuuri]], tarbekunstiesemete lakoonilise dekoori ja tehnilise progressi mõjul muutuva maamiljööga. 1950ndateMaaliklassikaks alguseson hakkassaanud kunstnikkutema huvitama [[monumentaalmaal]]1950. Arvukatestaastate kavanditestlõpu teostusulatuslik [[Eestimuusikariistade Teadusteseeria, Akadeemiahulk raamatukogu|Eestikauneid Teadustenatüürmorte Akadeemiapillide, Raamatukogu]] keraamiline seinapannoo. 1960ndate keskpaigast alates eelistas kunstnik väljendada ennast mitmeosalistes figuratiivsetes kompositsioonides. Viljeles kõiki maaližanrekannude, enim figuurikompositsioonilinikute ja natüürmortiraamatutega.<ref name=":0">Anu[[Eha LiivakKomissarov]], Lepo MikkoMikkot otsimas, Eesti[[Sirp Kunstimuuseum,ja TallinnVasar]], 201325.06.1982</ref>.