Friedrich Georg Wilhelm Struve: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud |
Parandatud ja lisatud siselingid |
||
4. rida:
'''Friedrich Georg Wilhelm von Struve''' (vene keeles ''Василий Яковлевич Струве''; [[15. aprill]] [[1793]] [[Altona]] – [[23. november]] [[1864]] [[Pulkovo]]) oli saksa päritolu vene [[astronoom]] ja [[geodeesia|geodeet]]. Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos [[Carl Friedrich Tenner]]iga [[Tartu Tähetorn]]i läbiva [[meridiaan]]ikaare pikkuse [[Doonau]] suudmest kuni [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]], koostas [[kaksiktäht]]ede kataloogi.
Fr. G. W. Struve õppis aastatel [[1808]]–[[1813]] [[Tartu ülikool]]is, töötas aastatel 1813–[[1820]] ülikooli tähetorni observaatorina ning aastatel 1820–[[1839]] tähetorni direktorina, ühtlasi oli ka professor [[astronoomia]] ja [[geodeesia]] alal.
Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastatel [[1816]]–[[1855]] [[Struve geodeetiline kaar|meridiaanikaare]] mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. [[Võivere]] ja [[Avanduse]] küla vahelisel tasasel
Fr. G. W. Struve oli [[Pulkovo observatoorium]]i üks rajajaid ning aastatel 1839–[[1862]] selle direktor. Ta oli [[1845]]. aastal üks [[Vene Geograafia Selts]]i asutajaid ning alates [[1853]]. aastast [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i auliige.
Fr. G. W. Struve järgi on nime saanud kaks mäge [[Teravmägede saarestik]]us ja mägi Antarktikas [[Kuninganna Maudi maa]]l. Aastatel [[1964]]–[[1995]] kandis [[Tartu Observatoorium]] nime ''Fr. G. W. Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium''. Seoses Fr. G. W. Struve 100. surma-aastapäevaga nimetati [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1964]] [[Tartu]]s [[Tähe
[[Tartu Tähetorn]]i ees on Friedrich Georg Wilhelm Struvele pühendatud [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|monument]].
== Fr. G. W. Struve panus eksperimentaalpsühholoogiasse ==
On vähe tuntud fakt, et Fr. G. W. Struve tööd
Nimelt andis [[Georg Friedrich Parrot]] 1811. aastal noorele andekale filoloogile eristipendiumi, et viimane saaks pühenduda uuele teemale: [[matemaatika]]le ja astronoomiale. Mõne aasta möödudes sai Fr. G. W. Struvest Tartu ja [[Friedrich Wilhelm Bessel]]ist (1784-1846) [[Königsberg]]i observatooriumi direktor. Noorte astronoomide peamisteks töövahenditeks olid [[metronoom]] ja enda silm. Astronoomiliste asukohatade kindlaksmääramiseks kasutati [[Bradley meetod]]it, mis seisnes selles, et vaatleja pidi vaadeldava asukoha kokku viima metronoomi kindlaksmääratud löögi hetkega. [[Friedrich Wilhelm Bessel|Bessel]] mõistis, et vaatlejatevahelised erinevused ei tulene lohakusest, nagu oli arvanud [[Greenwich]]i observatooriumi kuninglik astronoom [[Royal Nevil Maskelyne]] enda ja assistendi [[David Kinnebrook]]’i tulemusi kõrvutades. Taibanud, et vaatlused erinevad süstemaatiliselt, arvutas ta igale vaatlejale välja oma
▲On vähe tuntud fakt, et Fr. G. W. Struve tööd aitasid kaasa nn personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele [[eksperimentaalpsühholoogia]]s. Nimelt andis [[George Frederic Parrot]] 1811. aastal noorele andekale filoloogile eristipendiumi, et viimane saaks pühenduda uuele teemale: matemaatikale ja astronoomiale.
1879. aastal tegi [[Wilhelm Wunt]]i õpilane [[Max Fridrich]] esimeses eksperimentaallaboratooriumis
▲Mõne aasta möödudes sai Fr. G. W. Struvest Tartu ja [[Friedrich Wilhelm Bessel]]ist (1784-1846) [[Königsberg]]i observatooriumi direktor. Noorte astronoomide peamisteks töövahenditeks olid [[metronoom]] ja enda silm. Astronoomiliste asukohatade kindlaksmääramiseks kasutati [[Bradley meetod]]it, mis seisnes selles, et vaatleja pidi vaadeldava asukoha kokku viima metronoomi kindlaksmääratud löögi hetkega. [[Friedrich Wilhelm Bessel|Bessel]] mõistis, et vaatlejatevahelised erinevused ei tulene lohakusest, nagu oli arvanud [[Greenwich]]i observatooriumi kuninglik astronoom [[Royal Nevil Maskelyne]] enda ja assistendi [[David Kinnebrook]]’i tulemusi kõrvutades. Taibanud, et vaatlused erinevad süstemaatiliselt, arvutas ta igale vaatlejale välja oma "personaalse võrrandi". [[Friedrich Wilhelm Bessel|Bessel]] pidas kõige silmapaistvamaks uurijaks Wilhelm Struvet, mistõttu oli loogiline teha oma esimene võrdlus just temaga. Nagu Bessel oletas, aitas indiviidide erinevuste arvessevõtmine vaatlustulemused võrreldavaks muuta.
▲1879. aastal tegi [[Wilhelm Wunt]]i õpilane [[Max Fridrich]] esimeses eksperimentaallaboratooriumis "personaalse võrrandi" fenomeni katse, mida hakati nimetama komplikatsooni eksperimendiks.<ref>Allik, J. (2007). "History of experimental psychology from an Estonian perspective". – Psychological Research, 71(6), 618–625. doi:10.1007/s00426-006-0051-9</ref>
== Isiklikku ==
Friedrich Georg Wilhelm Struve vanemad olid Jacob Struve ja Maria Emerentia Wiese.
Fr. G. W. Struvel oli poeg [[Otto Wilhelm Struve]] (1819–1905), kes oli samuti astronoom. Lõpetanud 1839. aastal Tartu ülikooli, oli ta aastaid [[Pulkovo observatoorium]]i direktori abi ja hiljem, aastatel 1862-1889, direktor. Ka Otto Wilhelmi poegadest, kes mõlemad olid Tartu ülikooli kasvandikud, said astronoomiaprofessorid ja tuntud astronoomid: [[Hermann Struve]] (1854–1920) oli Pulkovo observatooriumi astronoom (kuni 1895. aastani) ning seejärel (1895-1904) [[Köningsbergi observatoorium]]i direktor ja [[Königsbergi ülikool]]i astronoomiaprofessor ja (alates 1904. aastast) [[Berliini observatoorium]]i direktor, ning [[Ludwig Struve]] (1858–1920) oli Tartu ülikooli observatooriumi astronoom-observaator (1886-1894) ja alates 1894. aastast [[Harkovi ülikool]]i astronoomia- ja geodeesiaprofessor ja ühtlasi Harkovi ülikooli observatooriumi direktor.<ref>[http://www.gao.spb.ru/personal/chubey/Struve_dyn.pdf
== Tunnustused ==
| |||