Friedrich Wilhelm Bessel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Amygdaloid (arutelu | kaastöö)
Dioskorides (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Friedrich_Wilhelm_Bessel_%281839_painting%29.jpg|pisi|Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor [[Christian Albrecht Jensen]]]]
'''Friedrich Wilhelm Bessel''' ([[22. juuli]] [[1784]] – [[17. märts]] [[1846]]) oli saksa [[astronoom]], ja [[matemaatik]], [[füüsik]] ja [[geodeet]]. Ta oli esimene astronoom, kes määras [[parallaks]]meetodiga vahemaa [[Päike]]se ning teise tähe vahel.
 
==Elulugu==
Friedrich Wilhelm Bessel sündis 22. juulil 1784 Carl Friedrich Besseli ning Friederike Ernestine perekonda. Ta oli üks üheksast lapsest – peres kasvas kolm poega ja kuus tütart. Koolihariduse omandas ta [[Minden]]is; 14-aastaselt läks [[Bremen]]isse, et töötada Andreas Kuhlenkampi ekspordifirmas. Leping firmaga oli seitse aastat ning selle aja jooksul haris ta end geograafia, matemaatika ning astronoomia valdkondades.
 
Abiellus Johanna Hageniga aastal 1802. Perekonnas kasvas poeg Wilhelm (1814–1840) ning tütred Marie (1816–1902), Elisabeth (1820–1913) ja Johanna (1826–1856). Poeg suri noorelt ning Bessel elas seda väga raskelt üle. Oma viimaste eluaastatel külastas Bessel koos Elisabethiga Inglismaad ning Prantsusmaad, osales erinevatel teaduskonverentsidel ning külastas teadusasutusi. Ta suri 62- aastaselt tol ajal tundmatusse ning müstilisse haigusesse, praeguseks oletatakse, et selleks oli soolestikuvähk.
 
==Karjäär==
Friedrich Wilhelm Bessel kasutas [[Thomas Harriot|Harriot]]i 1607. aastal tehtud vaatlusi ning 1804. aastal võttis ta ühendust [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers|Wilhelm Olbers]]iga, informeerimaks teda oma uuringust [[Komeet|komeedi]] [[Edmond Halley|Halley]] teemal. Olbers soovitas tal tööd veel edasi arendada ning lõpuks see ka avaldati. 1806 aastal võttis Bessel Olbersi soovitusel vastu koha [[Lilienthali Observatoorium]]is. Ta vaatles komeete ning planeete, eelkõige keskendus [[Saturn]]ile ning selle kuudele ning värskelt avastatud asteroididele [[4 Vesta|Vesta]], [[3 Juno|Juno]] ja [[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]]. Lisaks tegi ta kordusuuringuid [[James Bradley|Bradley]] poolt varasemalt läbiviidud astronoomilistele vaatlustele.
 
1809. aastal sai Besselist [[Köningsbergi Observatoorium]]i direktor ning [[AlbertuseKönigsbergi Ülikoolülikool]]i professor. Nendel ametikohtadel oli Bessel oma elu lõpuni.
 
==Panus astronoomiasse==